) §-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 alusel Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja K. H. .xx.xxxxxx. sündinud lapse K. R. H. . Kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust. K. R. H. A. H. sissetulek on 320 eurot. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub 600 eurot kuus. Seetõttu taotleb A.H. lapse seadusliku esindajana lapse isalt elatise väljamõistmist 300 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid ja kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud – need on kostja elukohas 19.juulil 20xx vastu võtnud tema elukaaslane M. L. .9). Vastavalt
Kostja ei ole hagile kohtu poolt antud tähtaja – 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, kirjalikult vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega
lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja ning on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Tulenevalt
lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel alaealisele lapsele juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § xx lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja, osundatud paragrahvi 4.lõike järgi ei välista vanemate ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Sünnitunnistusega (tl.4) on tõendatud, et K. H. xxxxxxxxxxxxxx lapse K. R. H. . Lapse ema on sünnitunnistuse kohaselt A. P. , kelle isikukood on sama, mis A. H. . Kohtul ei ole alust arvata, et A. H. ole K. R. H. . Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.10.2011.a. kuna kostja ei ole lapsele ülalpidamist andnud. Eeltoodud asjaoludel ja õiguslikel põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.10.2011.a. kuni 01.01.20xx ühekordse summana 3200 eurot ning edasiselt 300 eurot kuus kuni K. R. H. saamiseni või PKS § 97 p 2 märgitud tingimuste esinemise korral õpingute lõpetamiseni või 21-aastaseks saamiseni. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud elatise kandmist enda pangakontole. Arvestades, et lapse hooldusõigus hõlmab ka varahooldust ning elatis on vajalik lapse ülalpidamise kindlustamiseks, on põhjendatud elatise kandmine last kasvatava vanema pangakontole.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt
lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.