ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
) § 429 lg 1 sätestab hageja õiguse hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on mõistlik, see ei riku menetlusosaliste õigusi ega huve. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. 5.
lg 1 kohaselt kohus määrab lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kohus selles asjas määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 6. Hageja D. M. leiab, et menetluskulud tuleb
lg 5 alusel jätta kostja kanda, kuna tegelikkuses kostja rahuldas hageja nõude ja hakkas last elatama ning hooldama pärast hagi esitamist. Hageja menetluskuludeks on 03.05.2012 esitatud arve nr 120503 summas 600 €, mille hageja tasus 08.05.
Laps asus kostja juurde elama enne, kui kohus hagiavalduse menetlusse võttis ja hagi esitamisest kostjale teatas, kostja sai hagiavalduse lisadega kätte 23.11.2012, ka seetõttu ei saa 2012 augustis toimunut käsitada nõude rahuldamisena pärast Lk 2 / 3 2-12-26897 hagi esitamist. Eeltoodu ja
lg 2 alusel kohus jätab menetluse lõpetamisel käesolevas asjas menetluskulud hageja kanda. 8. H. M’i menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt tasus H. M menetluses õigusteenuse eest 600 €, mille palub hagejalt välja mõista. Kostja taotleb hagejalt välja mõista kostja kasuks ka viivise menetluskuludelt alates kulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. H. M taotluse kohaselt on esindaja kulutanud kostjale õigusteenuse osutamiseks vajalike toimingute tegemiseks kokku 6 h ja 30 min, millest 5 h ja 10 min on seotud elatise ja lapse hooldusõiguse nõuetega. 9.
lg 1 teise lause alusel kohus kontrollib kostja taotletud õigusabi tasu vastavust kehtestatud piirmäärale ning analüüsib kostja kulude põhjendatust. Kostja taotletav õigusabikulu hüvitis 600 € ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäära. Põhjendatud ei ole aga kogu kostja õigusabikulu hagejalt väljamõistmine. Kohtu hinnangul on kostja taotluses kirjeldatud toimingud ja märgitud ajakulu (tutvumine 68-l lehel vormistatud hagiavaldusega ja selle lisadega kokku 2 h, millest elatise ja ainuhooldusõiguse seotud asjaolude ja lisadega tutvumise ajakulu 1 h 45 min; kohtumine kliendiga ja K.M.iga, asjaolude selgitamine – 2 h (s.h elatis ja hooldusõigus 1 h 50 min); tutvumine Paikuse VV seisukohaga 30 min; kostja vastuse koostamine 1 h 30 min (elatise ja hooldusõiguse osa 1 h); kostja esindamine 23.05.2013 kohtuistungil 30 min (haginõuetest loobumisega seotud menetluskulude kandmise vaidluseks kulus esindaja hinnangul 5 min) põhjendatud ja mõistlikud. Eeltoodust järelduvalt on kostja 600 € suurusest õigusteenuse tasust elatise ja lapse hooldusõiguse nõudega seotud osa, mis vastab 5 h ja 10 min õigusteenuse hinnale, s.o ca 80% arvesummast. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu katteks 480 €. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane, seega tuleb menetluskulude suuruse määramisel lähtuda arve summast koos käibemaksuga. 10. Kostja taotlusel kohus mõistab hagejalt välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Viivisemääraks on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.