lg 5 alusel Eesti Advokatuurile riigi õigusabi osutava advokaadi nimetamiseks ning teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusabi saaja, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused V. K. 11.07.2012 esitanud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks. 12.07.2012 edastas Jõgeva kohtumaja V. K. lahendamiseks Põlva kohtumajale vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaani perioodil 01.01 kuni 31.12.2012 §-le 171. Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja enda esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Avalduse kohaselt diagnoositi avaldajal 2002 kutsehaigus AS-s Jõgeva Ehitus töötamise ajal ning haigestumine loeti toimunuks tööandja süül. Alates 2012 on avaldaja puude raskusaste muutunud, kuid A. S. J. E. tee ümberarvestust, s.t ei maksa kõrgemat hüvitist. Avaldaja soovib esitada hagi A. S. J. E. töövõimetushüvitise suurendamiseks, kuid ei oska ise vajalikke dokumente koostada. Samuti ei luba avaldaja teadmised ja tervislik seisund osaleda kohtuvaidlustes ning esitada asjakohaseid küsimusi. Oma tervisliku ja materaalse olukorra tõttu vajab avaldaja riigi õigusabi.
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
lg 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
§-s 14 lg 2 on sätestatud, et taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Avaldaja majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek riigi ja kohaliku omavalitsuste poolt makstavate sotsiaaltoetuste näol kuus 552 eurot. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo 23.08.2012 teatise kohaselt ( tl 29) on V. K. tehtud 100 %-line töövõimekaotus alates 16.12.2011 kuni 31.12.
lg 1 sätetele vastava isikuga, kes oma majandusliku seisundi tõttu pole võimeline õigusteenuse kulusid koheselt ja tervikuna tasuma. Arvestades täielikku töövõimekaotust on avaldajal ilmselt võimatu leida lisasissetulekuid. Muu märkimisväärne vara avaldajal puudub. Samas pole kohtu arvates põhjendatud vabastada avaldajat täielikult riigi õigusabi eest tasumisest. Avaldajal on olemas kindel sissetulek pensioni näol, mis on ligilähedane käesoleval ajal kehtivale alammapalgale. Avaldaja ei pea kellelegi ülalpidamist andma ja tal on võimalik kõik oma sissetulekud kasutada enda otstarbeks. Avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulek 552 eurot ületab igakuuliste püsikulutuste suurust ( 491 2
p 3 alusel anda avaldajale riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena. Osamakse suuruse ja tasumise tähtaja määrab kohus kindlaks pärast õigusabi tasu ja kulude suuruse selgumist. Kuna hetkel pole teada õigusabi tasu ja kulude suurust, ei ole kohtu arvates otstarbekas osamakse suurust ja tasumise tähtaega käesoleva määrusega kindlaks määrata. Kohus juhib avaldaja tähelepanu, et
lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. V. K. soovinud riigi õigusabi esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Avalduses märgitust nähtuvalt soovib V. K. hagi A. S. J. E. kutsehaigusega tekitatud kahju nõudes, mida viimane on keeldunud avaldaja nõutud ulatuses maksmast. Enne hagi esitamist on ilmselt vajalik kindlaks teha, kas avaldaja sellekohane nõue on üldse õiguslikult põhjendatud ja kas seda on võimalik tõendada. Kohtu hinnangul on hetkel põhjendatud V. K.
§-s 4 lg 3 p-des 8 ja 9 ettenähtud õigusabi so isiku õigusnõustamiseks ja vajadusel õigusdokumendi koostamiseks. Kui selgub, et hagi esitamine kohtusse on põhjendatud ning kohtumenetluses on riigi õigusabi V. K. vajalik, saab riigi õigusabi osutamist jätkata
§-s 17 lg 1 sätestatud korras.
§-s 18 lg 1 on sätestatud, et riigi õigusabi osutava advokaadi nimetab advokatuur. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.