lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Vastavalt
lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus vaadanud läbi asja materjalid ja võttes arvesse kostja õigeksvõtu, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Kohus on seisukohal, et kostja kirjalik lubadus võlg tasuda on käsitatav tema vastu esitatud nõude õigeksvõtuna. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab: Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 sätestab: Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 sätestab: Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 113 lg 1 sätestab: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Swedbank AS on esitanud 03.07.2012.a kohtule hagiavalduse Txxxxx Txxxxxxxx vastu Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse, summas 326,52 eurot, millest põhiosa 304,38 eurot, intress 0,30 eurot ja viivis 21,84 eurot. Kostja on oma 03.11.2012.a e-kirjas tunnistanud võlgnevust (võtnud hagi õigeks), lubades tasuda võlgnevuse hagejale hiljemalt novembri lõpuks. Kostja hagejale võlgnevust tasunud ei ole. Kohus rahuldab Swedbank AS-i hagi Txxxxx Txxxxxxxx vastu ning mõistab välja Txxxxx Txxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 326,52 eurot, millest põhivõlg on 304,38 eurot, intress 0,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 27.06.2012.a 21,84 eurot. Swedbank AS on esitanud nõude kostjalt väljamõistmiseks põhivõlgnevuse pealt viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt 304,38 eurot alates hagi esitamisest, kuni põhinõude täitmiseni. EKP intress enne 1. juulit 2012.a oli 1 %.
alusel mõistab 3 kohus viivise välja protsendina (käesolevalt 8% aastas, 0,022% päevas) põhinõudelt alates hagi esitamisest, s.o 03.07.2012.a, kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
sätestab: Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 eurot (tl. 20) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot (tl. 8); kogusummas 122,93 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu hagiavalduse esitamisel on tasutud seaduses ettenähtud määras.
p 7 kohaselt loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, va kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem, kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus loeb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot kohtuväliseks kuluks. Hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tulevad kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 122,93 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.