KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring istungisekretär Otsuse avalikult teatavakstegemine 03. mail 2013 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rü

§ 322lg. 4 ning Ts

MS § 434-439 ja § 602 kohus otsustas. Rahuldada hagi osaliseltlt. Tunnistada kehtetuks AS Esmar Vesiroos nõukogu 30.03.2012.a otsus moodustada AS Esmar Vesiroos juhatus kaheliikmelisena ja valida teiseks juhatuse liikmeks V.P., sünniaeg xx xx xxxx. ja jätta rahuldamata hageja nõue tunnistada kehtetuks AS Esmar Vesiroos nõukogu 30.03.2012.a otsus jätta L.I. AS Esmar Vesiroos juhatusest tagasi kutsumata ning pikendada L.I. volituste tähtaega viie aasta võrra arvates otsuse vastu võtmise päevast. Jätta menetluskulud seoses hagi osalise rahuldamisega poolte kanda Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue 1.

1. jätta L.I. AS Esmar Vesiroos juhatusest tagasi kutsumata; 1.
2. pikendada L.I. volituste tähtaega viie aasta võrra arvates otsuse vastu võtmise päevast, tühisus (alternatiivselt tunnistada nimetatud otsused kehtetuks) ja tunnistada AS Esmar Vesiroos nõukogu 30.03.2012.a otsus 1.
3. moodustada AS Esmar Vesiroos juhatus kaheliikmelisena ja valida teiseks juhatuse liikmeks V. P., sünniaeg xx xx xxxx, kehtetuks. HAGEJA TEESID
4. AS Esmar Vesiroos nõukogu 30.03.2012.a otsus jätta L.I. AS Esmar Vesiroos juhatusest tagasi kutsumata ja pikendada L.I. volituste tähtaega viie aasta võrra arvates otsuse vastu võtmise päevast ei vasta headele ärikommetele ning on tühine

§ 322

lg 7 alusel.

§ 322

lg 7 kohaselt nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus aktsiaseltsi juhatuse liige faktiliselt ei esinda ega juhi aktsiaseltsi (

§ 306

lg 1), vaid aktsiaseltsi esindab täies ulatuses ja juhib osaliselt volikirja alusel vastuolus

§ 314lg-s 4 sätestatud keeluga nõukogu esimees, ei saa vastata headele ärikommetele.

Nõukogu pädevus hõlmab muuhulgas juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamist (

§ 316

), milline eesmärk ei realiseeru olukorras, kus nõukogu esimees asub ise juhatuse liikme ülesandeid, sh esindusfunktsiooni, täitma. Üheks juhatuse liikme ülesandeks on aktsaiseltsi maksejõulisuse hindamine ja võlausaldajate kaitsele mõeldes kohtule pankrotiavalduse esitamine (

§ 306lg 31).

05.04.2013.a kohtuistungil andis L.I. vande all ütlusi, mille kohaselt tema faktiliselt juhatuse liikme ülesandeid ei täida – aktsiaseltsi koosolekuid kokku ei kutsu, ülevaateid aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ei koosta, lepinguid ei sõlmi, läbirääkimisi lepingupartneritega ei pea jne. Seega rikub nõukogu otsus kaudselt ka aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet, kuna aktsiaseltsi juhtimine on teadlikult usaldatud isikule, kes juhatuse liikme ülesandeid ei täida.

1. AS Esmar Vesiroos nõukogu 30.03.2012.a otsus moodustada AS Esmar Vesiroos kaheliikmelisena ja valida teiseks juhatuse liikmeks V. P. on kehtetu, kuna on vastuolus AS Esmar Vesiroos põhikirja p-ga 5.
2. AS Esmar Vesiroos põhikirja p-s 5.
3. on sätestatud, et juhatus koosneb ühest liikmest. Seega on otsus moodustada AS Esmar Vesiroos kaheliikmelisena, põhikirjaga vastuolus. 2

§ 298

lg 1 p 1 alusel üldkoosoleku pädevuses.

§ 322

lg 4 kohaselt kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga.

1. Hageja on seisukohal, et esitatud hagi on täies ulatuses põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada, st tuvastada AS Esmar Vesiroos nõukogu 30.03.2012.a otsuse
2. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses AS Esmar Vesiroos kanda. Hageja lõplik arvamus ja kostja vastuväidete analüüs
3. Käesolevaga esitab hageja kirjaliku arvamuse kostja 27.08.2012.a kirjaliku vastuse kohta. Kostja on punktis 3 seisukohal, et nõukogus häälteenamusega vastu võetud otsus juhatuse liikme valimise (tagasi kutsumata jätmise ja tema volituste pikendamise) kohta ei saa olla vastuolus heade kommetega ning märgib, et seda seisukohta on Riigikohus oma erinevates lahendites korduvalt rõhutanud. Kuna kostja ei täpsusta viitega lahendi(te) kuupäevale ja/või numbrile, asub hageja seisukohale, et kostja väide Riigikohtu seisukoha kohta on paljasõnaline.
4. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole tuginenud ühelegi

§ 322lg 7 sätestatud võimalikule alusele.

Hageja on hagiavalduse punktis 10 märkinud, et juhatuse liige L.I. ei kutsutud juhatusest tagasi S.D´i initsiatiivil eesmärgiga täita lisaks järelevalve funktsioonile ka aktsiaseltsi juhtimis- ja esindusfunktsiooni, milline käitumine on vastuolus kehtivas seaduses sätestatud põhimõtetega ning ei vasta headele ärikommetele. St otsus AS Esmar Vesiroos juhatuse liikme L.I. tagasi kutsumata jätmise1 ja tema volituste pikendamise2 kohta ei vasta headele kommetele ning on tühine

§ 322lg 7 alusel.

8. Hageja on hagiavalduse faktiliste asjaolude kirjelduses selgitanud, et L.I. ei täida faktiliselt AS Esmar Vesiroos juhatuse liikme ülesandeid, vaid neid täidab tema eest volikirja alusel aktsionär ja nõukogu esimees S.D.. Hageja on kohtule esitanud asjakohased tõendid, millistest nähtub üheselt, et kõiki majandustehinguid on allkirjastanud S.D. ning väite, et L.I. ei ole alates 2009.a kutsunud kokku ühtegi korralist (ega erakorralist) aktsionäride üldkoosolekut, milline kohustus lasub juhatusel

§ 291lg 2 alusel.

Nimetatud väidetele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja poolt loetletud seaduses sätestatud tingimused juhatuse liikme kui isiku kohta ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et juhul kui aktsiaseltsi juhatuse liige pikaajaliselt enda ülesandeid faktiliselt ei täida, ei vasta nõukogu otsus tema tagasikutsumata jätmise ja volituste pikendamise kohta headele (äri)kommetele. 9. Kostja väide, et volikirja tekstist ei nähtu, et juhataja L.I. oleks volitanud S. D.´t aktsiaseltsi juhtima, on formaalselt õige, kuid sisuliselt väär. 08.10.2010.a volikirjaga S.D.´ile antud volituse ulatus vastab TsÜS § 34 lg 1,

§ 306lg 1 ja § 307 lg 1 sätestatud juhatuse liikme esindusõigusele.

Hinnates S.D.´ käitumist aktsiaseltsi esindamisel volikirja alusel ning L.I. käitumist aktsiaseltsi esindamisel, on ilmselge, et faktiliselt esindas ja juhtis aktsiaseltsi S.D.. Hageja väiteid ümberlükkavaid tõendeid kostja esitanud ei ole. 1 30.03.2012.a otsuse päevakorra punkt 1 otsus: Jätta L. I. AS Esmar Vesiroos juhatusest tagasi kutsumata. 30.03.2012.a otsuse päevakorra punkt 2 otsus: Pikendada juhatuse liikme L. I. volituste tähtaega viie aasta võrra arvates käesoleva otsuse vastu võtmise päevast. 2 3

§ 308lg 2 sätestatud nõuetega ning seega igati seaduslik, ei ole kohane.

30.03.2012.a otsuse päevakorra punkti 3 otsus moodustada AS Esmar Vesiroos juhatus kaheliikmelisena ja valida teiseks juhatuse liikmes V. P. on vastuolus AS Esmar Vesiroos põhikirjaga ning on kehtetu

§ 322lg 4 alusel.

AS Esmar Vesiroos põhikirja p-s 5.

1. sätestab, et juhatus koosneb ühest liikmest. Selles osas ei ole kostja ühtegi vastuväidet esitanud.
2. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist ning asjakohast vastuväidet, millise alusel saaks kohus jätta esitatud hagi rahuldamata. Kostja vastuväited. 12.

§ 322lg

§ 309

lg 1 esimese lause kohaselt valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi nõukogu poolt.

§ 309

lg 3 esimese lause kohaselt võib juhatuse liikme nõukogu otsusel, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

§ 322

lg 1 kohaselt on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude. 16. Juhul kui juhatuse liige oleks oma kohustusi rikkunud, siis näeb juhatuse liikme vastutuse ette

§ 315. Juhatuse liikme vastutuse küsimus ei ole antud vaidluse esemeks.

17. Kostja rõhutab, et hageja poolt esitatud asjaolud, mille kohta hageja soovis kostjale vande all küsimusi esitada, ei ole asjakohane tõend, kuna asjaolud, mida hageja sellega tõendada soovib ei oma antud asja lahendamisel tähendust. Kohtu õiguslik põhjendus. Asja lahendamisel lähtub kohus poolte lõplikest arvamustest. 4

§ 322lg.

4 alusel teostatav kohtutoiming on seaduseandja jätnud kohtu kaaluda – kohus võib antud toimingu teha andud sätetes toodud alustel. Kui kohus leiab, et on olemas antud sätte kohaldamiseks alus, võib kohus ka vastavalt toimida või vastupidi. Täiesti iseseisev teema on hageja tegevuse ökonoomsus. Üheltpoolt on hagejal seaduslik õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, kuid kuna nõukogu otsused olid vastu võetud häälte enamusega ja osaliselt seaduslikult, pole takistusi võtta vastu uued sarnased otsused, seega TsMS § 423 lg. 2 p. 1 mõtte kohaselt hageja ei saavuta käesoleva hagiga taotletavat eesmärki.

1. Asja lahendamiseks tuleb lisaks seaduses sätestatule arvestada veel selliste kriteeriumitega nagu hea usu põhimõte, asjaosaliste loomulik ootus ja head äritavad ning korraliku ettevõtja hoolsus.
2. Kohus on tuvastanud ja antud asjaolule pole kostja ka esitanud sisulisi vastuväiteid, et AS Esmar Vesiroos nõukogu 30.03.2012.a otsus moodustada AS Esmar Vesiroos kaheliikmelisena ja valida teiseks juhatuse liikmeks V. P., on kehtetu, kuna on vastuolus AS Esmar Vesiroos põhikirja p-ga 5.
3. AS Esmar Vesiroos põhikirja p-s 5.
4. on sätestatud, et juhatus koosneb ühest liikmest. Seega on otsus moodustada AS Esmar Vesiroos kaheliikmelisena, põhikirjaga vastuolus. Põhikirja muutmine on

§ 298lg.

1 p. 1 alusel üldkoosoleku pädevuses.

§ 322lg.

4 kohaselt kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Seega antud nõukogu otsus on kehtetu, kuna on vastuolus äriühingu põhikirja p. 5.

1. Vastuväitena antud asjaolu kohta kostja viitab sellele, et antud otsus on seaduslik seetõttu kuna otsus on vastu võetud äriühingu pädeva organi poolt kehtestatud korras häälteenamusega. See on õige, kuid antud asjaolu ei muuda otsust kehtivaks, sest see on vastuolus äriühingu põhikirjaga – kaheliikmelist juhatust äriühingu põhikirja järgi moodustada ei saa.
2. Küsimusi tekitab asjaolu, et nõukogu on võtnud oma istungi päevakorda juhatuse liikme tagasikutsumise küsimuse kuid üldse pole menetlenud nõukogu liikme, hageja, avaldust Marina Smith uueks juhatuse liikmeks valimise kohta. Kohus püüab tabada nõukogu tegevuse mõttekäiku. Kohtu arvates tegutses nõukogu selliselt, et kui senist juhatuse liiget tagasi ei kutsutud ja tema volitusi pikendati viie aasta võrra, siis puudub vajadus arutada uue juhatuse liikme nimetamist. Täiesti korrektne oleks kohtu arvates ikka olnud, kui nõukogu oleks arutanud hageja avaldust. Ja tegelikult ei ole antud asjaolu vaidluse esemeks.
3. Nüüd tuleb kohtul analüüsida, kas kostja juhtorgani, nõukogu, otsus mitte tagasi kutsuda senist juhatuse liiget ja pikendada tema volitusi veel viie aasta võrra on kooskõlas seadusega ja äriühingu põhikirjaga. Hageja väidab, et olukorras, kus aktsiaseltsi juhatuse liige faktiliselt ei esinda ega juhi aktsiaseltsi (

§ 306

lg 1), vaid aktsiaseltsi esindab täies ulatuses ja juhib osaliselt volikirja alusel vastuolus

§ 314lg-s 4 sätestatud keeluga nõukogu esimees, ei saa vastata headele ärikommetele.

Nõukogu pädevus hõlmab muuhulgas juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamist (

§ 316

), milline eesmärk ei realiseeru olukorras, kus nõukogu esimees asub ise juhatuse liikme ülesandeid, sh esindusfunktsiooni, täitma. Üheks juhatuse liikme ülesandeks on 5

§ 306lg 31).

05.04.2013.a kohtuistungil andis L.I. vande all ütlusi, mille kohaselt tema faktiliselt juhatuse liikme ülesandeid ei täida – aktsiaseltsi koosolekuid kokku ei kutsu, ülevaateid aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ei koosta, lepinguid ei sõlmi, läbirääkimisi lepingupartneritega ei pea jne. Seega rikub nõukogu otsus kaudselt ka aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet, kuna aktsiaseltsi juhtimine on teadlikult usaldatud isikule, kes juhatuse liikme ülesandeid ei täida. Kostja pole hagejaga nõus. Kostja leiab, et juhul kui juhatuse liige oleks oma kohustusi rikkunud, siis näeb juhatuse liikme vastutuse ette

§ 315. Juhatuse liikme vastutuse küsimus ei ole antud vaidluse esemeks.

Järgnevalt kostja viitab kohtupraktikale: Riigikohus on oma tsiviilasjas nr. 3-2-1-92-08 11.11.2008 tehtud otsuse p. 14 all leidnud, et häälteenamusega vastu võetud otsus juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta ei saa olla vastuolus heade kommetega. Riigikohus rõhutab siin, et nimetatud otsused peavad olema tehtud õigusaktide ja äriühingu põhikirja nõudeid järgides. 24. Järgnevalt kohus analüüsib kohtupraktikat. Riigikohus on oma tsiviilasjas nr. 3-2-1-9208 11.11.2008 tehtud otsuse p. 14 esitanud alljärgneva arvamuse: Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta heade kommetega vastuolus. Vastasel korral saaks(id) väiksema osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust. Nimetatud otsused peavad olema tehtud õigusaktide ja äriühingu põhikirja nõudeid järgides.

§ 184

lg 1 esimese lause kohaselt valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt.

§ 184

lg 3 esimese lause kohaselt võib juhatuse liikme osanike otsusel, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

§ 170

lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

§ 174

lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Eelnenu ei tähenda seda, et väiksema osalusega isikud ei saaks selliseid otsuseid üldse vaidlustada (

§ 178lg 3 tingimustel).

Küll aga ei saa vaidlustamise aluseks olla iseenesest suurema häälteenamusega otsuse tegemise fakt. Otsust saab vaidlustada nt otsuse vastuvõtmise protseduuriliste reeglite rikkumise tõttu. Väiksema osalusega isikute nn sisulised õigused on kaitstud muude sätete kaudu, nt

§ga 166, mis näeb ette osaniku õiguse saada teavet osaühingu tegevuse kohta ja

§-ga 187, mis näeb ette osaühingu juhatuse liikme vastutuse. Kohtupraktikast tuleneb otseselt, et äriühingu juhtorgani häälteenamusega tehtud otsus ei saa olla heade kommete vastane, kuid käesoleval juhul on hageja arvates nõukogu otsus heade kommetega vastuolus seetõttu, et hageja arvates pole äriühingu juhatuse esimees võimeline oma tervisliku seisundi tõttu.

1. Kohtu arvates see pole nii. Heade kommete kohane äritegevus ja äriühingu juhatuse liikme tervislik olukorda pole omavahel kohtu arvates seotud. Primaarseks on kohtu arvates ikkagi äriühingu juhtorgani, kelle pädevuses on vastava juhtorgani nimetamine ja selle tegevuse kontrollimine. Sellest kohtu järeldus: kui pole otsuse vastuvõtmisel, nagu on toodud kohtupraktikas, protseduurilisi reegleid ei rikutud, on nõukogu otsus seaduslik. Kui nõukogule juhatuse liige sobib, siis kohus ei saa lähtuda mittesobivuse hindamisel tema tervislikust seisundist. Samuti, kui nõukogu pole piiranud juhatuse liikme edasivolitamise õigust ei saa kohus kinnitada, et juhatuse liige on volituse piire ületanud või volitusi kuritarvitanud..
2. Siinjuures tuleks veel analüüsida, kas antud nõukogu otsus on hea usu põhimõtete, asjaosaliste loomulikule ootusele ja headele äritavadele ning korraliku ettevõtja 6