Obsah (7)

§ 635§ 637§ 76§ 101§ 13§ 103§ 113

Tsiviilasi nr 2-12-25421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuar 2013. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-25421 Ts

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Riigihangete seaduse § 43 lg 3 kohaselt vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ühispakkujana on täitnud töövõtulepingus ettenähtud töövõtja kohustuse ja andnud kostjale üle nõutud projektdokumentatsiooni. Kostja tellijana on töö vastu võtnud, sellele pretensioone esitanud ei ole, kuid ei ole vastu võetud töö eest tasunud.

§ 637

lg 3 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on 07.04.

1. a sõlmitud töövõtulepingu lõpetamise lepinguga kostja poolt tehtud töö vastu võtnud ning nimetatud lepinguga on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale vastuvõetud tööde eest hiljemalt 31.12.
2. a. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alates 31.12.
3. a. Kostja on maksekohustust rikkunud ja ei ole hagejale tähtaja jooksul tasunud.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

Tulenevalt

§ 101lg 1 pst 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Kostja esitas vastuväite, et hagejal ei ole õigust nõuda tööde eest tasumist, kuna 14.12.

1. a sõlmisid kostja ja ühispakkuja AS Koger&Partnerid ehituse töövõtulepingu nr 908 lisa 1, milles lepiti erakorraliselt kokku kostja teatud tingimustel õigus tasuda projekteerimistööde eest pärast kokkulepitud tähtaega. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et on teinud omalt pingutusi selleks, et saada töövõtulepingu alusel planeeritud Mustvee sadama projekteerimisja ehitustöödeks rahastamist arenguprojektidest. Muu hulgas on kostja taganud sadama arendusprojekti omafinantseeringu osa (tl 30) ja võtnud kohustuse rahastada töövõtulepingu kohaste projekteerimistööde rahastamist (tl 31). Kohtu hinnangul ei saa kohaldada töövõtulepingu alusel hageja poolt kostjale üle antud projekteerimistööde eest maksmise tähtajale 14.12.
2. a töövõtulepingu lisa 1 punktis 2.3 sõlmitud kokkulepet erakorralise maksetähtaja pikendamise kohta. Pooled on 07.04.
3. a sõlminud töövõtulepingu lõpetamise lepingu (tl 14-15), milles lepiti kokku, et lepingu allkirjastamise päevast lõppeb poolte vahel 20.03.2009.a sõlmitud töövõtuleping. Seega on koos töövõtulepingu lõppemisega lõppenud ka selle lepingu lisa
4. Töövõtulepingu lõpetamise lepinguga lepiti muuhulgas kokku, et kostja tasub hagejale projekteerimistööde eest hiljemalt 31.12.
5. a.

§ 13lg 1 kohaselt võib lepingut poolte kokkuleppel muuta.

Töövõtulepingu lõpetamise lepinguga muudeti varasemat kokkulepet projekteerimistööde tasumise tähtaja osas. Hagejal oli töövõtulepingu lõpetamise lepingu alusel õigus nõuda kostjalt projekteerimistööde eest tasumist alates 31.12.2011.a ning hageja nõue muutus sellest ajast alates sissenõutavaks. Puudub vaidlus selles, et kostja hageja nõuet täitnud ei ole. Kohtu hinnangul ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust ka kostja väited, et tal puuduvad linna eelarves vahendid hageja nõude täitmiseks. Kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat maksekohustust ja ei ole tasunud hagejale kokkulepitud tähtajaks. Antud juhul ei esine asjaolusid, mis võiks kostja rikkumist vabandada.

§ 103

lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103lg 2 järgi võib rikkumine olla vabandatav üksnes vääramatu jõu tõttu.

Kostja pidi kohustusi võttes arvestama sellega, kas tal on võimalik neid täita või mitte ja nimetatud riski ei saa panna lepingu vastaspoole kanda. Kostja vastutab maksekohustuse rikkumise eest ning temalt tuleb hageja kasuks võlg summas 103 242 eurot (86 035 eurot, millele lisandub käibemaks 17 207 eurot) välja mõista. 4 Kostja kohustus tasuma hagejale projekteerimistööde eest hiljemalt 31.12.2011. a. Kostja pole nõuet täitnud ja on olnud sellega viivituses. Seega on põhjendatud ka hageja viivisenõue.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult viivist.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 07.04.

1. a töövõtulepingu lõpetamise lepingu (tl 14-15) punktis 7 leppinud kokku, et kui kostja rikub kohustust tasuda kostjale projekteerimistööde maksumuse hiljemalt 31.12.
2. a, siis kohaldatakse viivist 0,025% päevas põhisummalt. Hageja on arvestanud viivist kokkulepitud määras hagi esitamise aja seisuga kokku summas 4749,13 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista lisaks viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud intressimääras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 03.07.201203.01.
3. a täiendava viivise suuruseks 4774,85 eurot (tasumata põhivõlg 103 242 eurot x 0,025 % x 185 päeva), mis tuleb samuti otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3) /digitaalselt allkirjastatud/ Maimu Laumets Kohtunik 5