lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja –R. R. O. esitanud kohtule 26.06.2012 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (tl.120,121). Hageja menetluskuludeks on avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 917,35 eurot (30 000 krooni, maksekorraldus tl.24) ja lepingulise esindaja tasu summas 1087,73 eurot, mis sisaldab hagiavalduse koostamist (arve nr.113, tl.125) ja esindamist I ja II astme kohtus (arved nr.50 ja 82 tl.123,124). Vastavalt menetluskulude jaotusele kohtuotsuses kuuluks kostjalt väljamõistmisele sellest 95 %, ehk 2854,83 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud 11.07.2012 (tl 128). Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude rahalisele suurusele esitanud (tl 140). Kostja – AS R. on esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 24.07.2012.a. (tl.131-133).Kostja on kandnud menetluskulusid õigusabikulude näol summas 3918,35 eurot (käibemaksuta, arved tl.135-137) ning apellatsioonkaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu näol summas 1917,34 eurot (maksekorraldus tl.138). 2
lg 1 sätestatud 30-päevase tähtaja möödumist kohtuotsuse jõustumisest, mistõttu peaks kohus avalduse vastuvõtmisest keelduma. Menetlusosaline ei saa nõuda kulude kindlaksmääramist pärast seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmist. Kui kohus peab võimalikuks kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse läbivaatamist, siis ei ole hagejal vastuväiteid menetluskuluna 10% kostja poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmise osas. Kostja õigusabikulude osas on hageja seisukohal, et käesoleva menetlusega ei ole seotud toimingud, mis on vastavalt OÜ A. C. .09.2009 arve nr 198 teenuse kirjeldusele teostatud enne tsiviilasja menetlusse võtmist, s.o ajavahemikul 10.03.2009-18.05.2009. Viidatud arve kohaselt on nimetatud ajavahemikul tehtud õigusabitoiminguteks kulunud 7,7 tundi, mille eest tasumisele kuuluv summa on 13 860 krooni ehk 885,82 eurot. Nimetatud summa tuleb menetluskulude hulgast välja jätta. Hageja aktsepteerib kostjale väljamõistetava lepingulise esindaja kuluna seega 303,25 eurot (3918,35-885,82 x 10 %). Kohus on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahend jõustus 20.juunil 2012.a., hageja poolt esitatud avaldus saabus kohtusse 26.06.2012, seega
Tulenevalt
Riigilõiv on
lg 2 alusel üheks kohtukuluks, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on
p 1 alusel kohtuväliseks kuluks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. O. R. R. kohtumenetluses advokaat E. L. .
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (redaktsioon alates 01.01.2011). Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 19 200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 6400 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on
§-st 133 lg 1 tulenevalt 18 228,31 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu- 1087,73 eurot, lubatud piirmäära sisse. Arvestades menetluskulude jaotust kohtuotsuses, mille kohaselt kostja kanda on jäänud 95 % hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt tuleb hageja välja mõista 2854,83 eurot (1087,73+1917,35 = 3005,08 x 95 %). 3
lg 2 võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni, Osundatud paragrahvi 1.lõike kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesolevas asjas algas
lg 1 sätestatud 30 päevane tähtaeg menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõude esitamiseks seega 21.juunil 2012 (kohtulahendi jõustumisele järgnev päev ) ja lõppes 20.juulil 2012 kell 24.00. Tähtpäev ei langenud riigipühale ega muule puhkepäevale, mis tinginuks selle saabunuks lugemise TsÜS § 136 lg 8 alusel puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Tulenevalt
enam taotlust esitada.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 2854,83 eurot ning kostja poolt taotletud menetluskulude hüvitis oli 583,57 eurot, ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu on käesolev määrus vaidlustatav. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.