Keelduda menetlusse võtmast A.K. hagi M.J. vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudmiseks ja tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja, A.K., kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 1 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 25. juunil 2012.a esitas A.K. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse M.J. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudmiseks. Avalduses esinevad järgmised puudused: • Hagiavaldus tuleb vormistada vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 338 ja § 363 nõuetele. Hagiavaldusel puudub allkiri ning avaldus ei vasta seetõttu kohtule esitatavate dokumentide vorminõuetele
lg 1 p 8 mõttes, mille kohaselt peab olema avaldusel või taotlusel menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt § 336 sätestatule. Esitada kohtule avaldus paberkandjal allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjastatult. •
tulenevalt on hagimenetluses menetlusosalisteks hageja ja kostja, kusjuures elatise hagis tuleb hagejaks märkida laps, kes on õigustatud elatist saama. Last kasvatav vanem on lapse seaduslik esindaja. •
lg 1 p 1 ja p 2 alusel märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas dokumendis menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite numbrid. Hagiavalduses on märgitud, et hageja kostja elukohta ei tea. Juhul kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud (
• Hagiavalduses ei ole märgitud hagihinda (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 363 lg 1 p 5).
lg 2 alusel on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte rohkem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega elatise nõude hagihinnaks on 150 x 9 = 1350 eurot. Lapse põlvnemise tuvastamise näol on tegemist mittevaralise nõudega, millise nõude puhul
Ühes hagis mitme nõude esitamisel hagi hinna arvutamisel nõuded liidetakse. Seega kokku on hagihind asjas 2945 eurot. • Hagiavalduse esitamiselt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna riigilõivuseaduse (RlvS) § 22 lg 1 p 2 sätestatult ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamiselt, siis jääb lõivustatava nõude suuruseks 1595 eurot, millelt avalduse esitamise ajal, so kuni 30.06.2012.a kehtinud RLvS Lisa 1 määra järgi oli riigilõivu suurus 319,55 €. Hageja on avalduses esitanud ühelauselise, põhistamata menetlusabi taotluse enda vabastamiseks riigilõivu ja ekspertiisikulu tasumisest. Kohus selgitab, et kooskõlas
võib menetlusosaline taotleda menetlusabi, esitades selleks vormikohase taotluse koos 2 majandusliku seisundi teatisega (blanketid saadaval kohtumaja kantseleis Kuninga tn 22, Pärnu või Justiitsministeeriumi veebilehel: http://www.just.ee/106 ). • Hageja nõuded hagiavalduses ei ole selged (
Nimelt tuleb nõuded avalduse lõpus selgelt eraldi taotlustena märkida, so kelle põlvnemist kellest soovitakse tuvastada ja kellelt kelle kasuks mis summas ja mis ajast alates elatist soovitakse. Sellised selged nõuded hetkel avalduses puuduvad. Samuti ei ole selge elatise tagasiulatuv nõue perekonnaseaduse § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesolev hagiavaldus on esitatud kohtule seisuga 25.06.2012.a, mistõttu saab hageja nõuda kostjalt elatise väljamõistmist maksimaalselt alates 25.06.2011.a, mitte aga hagiavalduses märgitud viisil, so alates lapse sünnist 11. maist 2006.a. Seega nõudeid tuleb täpsustada. •
lg 1 p 7 kohaselt tuleb hagiavalduse lõppu märkida menetlusdokumentide lisade nimekiri ja lisad peavad järgnema hagiavaldusele, mitte olema hagiavalduse keskele lisatud (sh ka kirjavahetus kostjaga, mis praegu on hagiavalduse sisse põimitud ja takistab avaldusest ülevaate saamist). • Juhul, kui hagiavaldus ja lisad soovitakse esitada kohtusse paberkandjal, peab menetlusosaline esitama need koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega, so kahes eksemplaris (
• Avalduses ei ole märgitud, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (
Pärnu Maakohus 12. juuli 2012.a. määrusega jättis esitatud hagiavalduse käiguta ning andis hageja esindajale A.K-le tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus hoiatas, et kohtu poolt antud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale. Hageja on kohtu määruse kätte saanud 24.08.2012.a., kuid kohtu poolt antud tähtpäevaks avalduses puudusi ei ole kõrvaldanud. Eeltoodu alusel kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale.
Maili Tartu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.