2-11-24054/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 29.august 2011. a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-11-24054 Tsiviilasi N. S. K. P. nõusoleku saamiseks eestkostetava kinnisomandi käsutamiseks Menetlustoiming Nõusoleku andmise otsustamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja: K. P. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-xxx xxxxxxx, kontakttelefon xxxx xxxx -post: Asjast puudutatud isik: N. S. xxxxxxxxxxx, rahvastikujärgne elukoht xxx xx xxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxxx A. S. R. H. osakond, xxxx xxx xx xxxxxx xxxxx xxxxxxx esindajad RESOLUTSIOON 1.Rahuldada K. P. . 2.Anda K. P. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx x-xxx xxxxxxx) nõusolek eestkostetavale N. S. xxxxxxxxxxx) 1/2 mõttelises osas kuuluva kinnistu, registriosa nr xxxxxx Maakohtu kinnistusosakond, Põlva jaoskond, asukoht xxxxxx xxxx xxx xx xx, võõrandamiseks. 3.Tunnistada kohtumäärus kehtivaks ja täitmisele kuuluvaks sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. 4.Jätta menetluskulud K. P. . Edasikaebamise kord Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtu põhjendused Kohtusse on saabunud N. S. poolt määratud eestkostja K. P. nõusoleku saamiseks N. S. ½ mõttelise osa kinnistust võõrandamiseks. K.P. määratud Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 14.01.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-60651 oma isa N. S. tähtajaga kuni xx.xx.xxxx.x.. S. viibib alates xx.xx.xxxx . S. R. H. osakonnas ööpäevaringse hooldamise teenusel. xxxxxxxxxxxxx ja üldisest terviseseisundist tingituna ei suuda N. S. oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Ta ei saa enam adekvaatselt asjadest aru ning ei ole suuteline korraldama ise oma igapäevaelutoiminguid. Seetõttu ei saa ta enam iseseisvalt elada ka oma kodus – temale kaasomandina kuuluvas elamus, xxxxxxx, xxx xx.xx. N. S. abikaasa M. S. suri xx.xx.xxxx.x., K. P. N. S. laps. K.P. tasunud alates xx.xx.xxxx . S. hooldusravi eest, kasutades selleks N. S. pensioni ja sotsiaaltoetuse summasid ning isiklikke vahendeid. Avaldajale on muutunud hooldustasu osaline kandmine oma vahendite arvelt ülejõukäivaks, kuna tal on ülalpidamiskohustused ka oma perekonnas. K.P. ja tema isale N. S. kuulub xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, xxx xx.xx kaasomandina kinnistu. Kuna avaldaja elab T. ja kinnistu hooldamine ja järelevalve tagamine ning selleks pidev xxxxxxx sõitmine käib talle üle jõu, soovib avaldaja kinnistu võõrandada. N. S. kinnistust kuuluva ½ mõttelise osa müügist saadud vahendeid soovib avaldaja kasutada N. S. ööpäevaringse hooldamise jätkuvaks korraldamiseks. Avaldaja ei ole edaspidiselt plaaninud oma elu korraldada xxxxxxx, kuna tal on perekond ja töökoht T. . Juba eestkoste seadmisel on välja selgitatud, et N. S. on nõus, et K. P. tema asjaajamisi, s.h maja müümist. Telefoni teel toimunud ärakuulamisel selgitas avaldaja, et N. S. saab aru, et kinnistu tuleb võõrandada ja ei ole selle vastu. Hooldustasu suurusest N. S. aru ei saa. Avaldaja on suhelnud kinnisvaramaakleriga, kuid tehingu osas mingeid kokkuleppeid veel sõlmitud ei ole. Avaldaja soovib kinnistu võõrandada umbes 400 000 krooni (25565 euro) eest, müügist saadud rahast jääks pool isa hooldamise eest tasumiseks hoolekandeasutuses. Isa pole majas elanud alates 2007.aastast, maja üürile andmiseks ei ole olnud võimalusi. Maja laguneb ja selle edasine omandina säilitamine on pigem kahjulik. Kohtule on esitatud leping isiku hooldusraviasutuses viibimise tingimuste kohta, mis on sõlmitud A. S. R. H. K. P. (tl.12). Räpina Haigla on kinnitanud, et K.P. ei ole N.S. hooldusteenuse eest tasumisel võlgnevusi (tl.11). Perekonnaseaduse (PKS) § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kinnistusraamatu registriosa nr.xxxxxx nähtub, et K. P. N. S. on võrdsetes osades kinnistu nr.xxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxx xx (tl.10). Arvestades avalduses esitatut, A. S. R. H. N. S. hooldusteenuse eest tasumise kohta, lepingut hooldusraviasutuses viibimise tingimuste kohta ning avaldaja ärakuulamisel saadud andmeid, on kohus veendunud, et taotletud nõusoleku andmine avaldajale on vajalik ning eestkostja tegutseb eestkostetava huvides. Kaasomandis oleval kinnistul paiknevat elamut ei kasuta praegu kumbki kaasomanikest. Hoone mittekasutamisel võib selle olukord halveneda ja väärtus väheneda. Arvestades N.S. tervislikku seisundit on perspektiiv tema elama asumiseks kõnealusesse majja vähetõenäoline. A. S. R. H. osakonnas on tagatud temale vajalike teenuste osutamine, kuid nimetatud teenused on tasulised - lepingu kohaselt on ühe ööpäeva tasu ca 14 eurot. Hoolduskuludeks on võimalik hetkel kasutada 85 % N.S. pensionist ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetusest. K.P. lepingu kohaselt kohamaksu osa, mis jääb hooldatava vahendite arvelt tasumata. Samas oleks võimalik hooldustasu maksmiseks kasutada N.S. kaasomandi osana kuuluva kinnistu võõrandamisest saadud vahendeid. Tulenevalt TsMS §-st 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja, kannab avaldaja ise menetluskulud. Seetõttu jätab kohus riigilõivu 12,78 eurot K. P. . Epp Tombak Kohtunik