§-s 79 lg 1 sätestatud üldisele kohtualluvusele Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Edasise menetluse käigus on selgunud, et kostja ei ela hagis näidatud aadressil. Kostjale pole olnud võimalik hagis näidatud aadressil hagi kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht juba alates 26.11.2010. Soomes aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja on telefonitsi ka kohtule kinnitanud oma tegelikku viibimist nimetatud aadressil. Kinnistusregistri andmetel kostjale Eestis kinnisasju ei kuulu. TsüS § 14 lg 1 kohaselt loetakse isiku elukohaks koht, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Rahvastikuregistri ja kostja poolt kohtule telefonitsi avaldatud andmete alusel asub kohus seisukohale, et kostja elukoht on Soome Vabariigis. Otstarbekuse kaalutlustel (kuna hagi on juba menetlusesse võetud ja menetluses olnud pikka aega) on kohus on kohus korduvalt püüdnud hagi kostjale Soomes kätte toimetada, kuid see ei ole õnnestunud postiasutuse ega ka kostja asukohajärgse kohtu vahendusel. Kuna kostja tegelik elukoht on teada, ei ole kohtu hinnangul võimalik kostjale hagi Eesti Vabariigis kätte toimetada avalikult. Kohus leiab, et kuna kostja tegelikult Eesti Vabariigis ei ela, ei allu käesoleva tsiviilasja lahendamine Tartu Maakohtule ega ka ühelegi teisele Eesti Vabariigi kohtule. Kohtule pole teada, et kostja näol oleks tegemist sellise Eesti Vabariigi kodanikuga, kellele laieneb eksterritoriaalsus, millest tulenevalt võiks hagi esitada tema viimase Eesti elukoha järgi (
). Viidatud sätte eesmärgiks ei ole võimaldada hagi esitamist Eesti kohtusse kõigi nende Eesti Vabariigi kodanike vastu, kes elavad välisriigis, vaid üksnes välisriigis diplomaatilist immuniteeti omavate Eesti Vabariigi kodanike vastu.
sätestab Harju Maakohtu erialluvuse juhtudel, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kohaldada ka Harju Maakohtu erialluvust mõnel
§-s 72 lg 1 loetletud alusel. Antud asjas tuleb kaaluda
§-s 72 lg 1 p 3 sätestatu kohaldamist, mille kohaselt Harju Maakohus lahendab asja, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. Hageja on juriidiline isik ja pole mingit alust arvata, et tal ei oleks võimalik oma õigusi Soome Vabariigis kaitsta. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse
Asi allub
lg 2 järgi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt võib Eesti kohus selle lahendada, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
§-s 70 lg 4 on muuhulgas sätestatud, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmeriigi kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega EÜ nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuse täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Nimetatud määruse 4.nda jao artikli 15 punkti 1 alapunkt b kohaselt küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevust või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on osamaksetena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga. Artikli 16 punkti 2 kohaselt teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmeriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Hageja nõue käesolevas tsiviilasjas tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille kohaselt kostja pidi laenu tagasi maksma osamaksetena. Seega asjas kohaldub nõukogu määruse EÜ nr 44/2001 artikli 16 punkt 2. Käesoleva hagi menetlusse võtmine on toimunud ekslikult. Nõukogu määruse EÜ nr 44/2001 artiklis 26 punktis 1 on sätestatud, et kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest. Kuna kohtule teadaolevalt kostja alaline elukoht on Soome Vabariigis ja vaatamata kohtu jõupingutustele ei ole asja sisuline lahendamine Eesti Vabariigis osutunud võimalikuks ( kohtul pole õnnestunud selleks vajalikke menetlusdokumente kostjale kätte toimetada) on kohtu arvates alust jätta hagi läbi vaatamata
lg 1 p 13 alusel.
lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
§-st 150 lg 1 p 3 tulenevalt on hagejal võimalik taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule vastavasisulise avalduse, näidates ära, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada. Kohtunik Rita Kulberg 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.