§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 18. juuliks 2011.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 06.07.2011.a. 18.07.2011.a kohtule esitatud vastuses on kostja nõus kokkuleppe sõlmimisega. 19.08.2011.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
2 Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest
järgi.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et vastavalt
lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb välistada määruskaebuse esitamise õigus. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 151,80 eurot (1/2 menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot + hageja õigusabikulud 119,84 eurot) kannab kostja. Pooled taotlesid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 14.12.2010.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi nr 2-10-62598) esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072369 riigilõivu 750 krooni (s.o 47,93 eurot) ning hagiavalduse esitamisel 19.05.2011.a maksekorraldusega nr 1322 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 täiendava riigilõivu 15,98 eurot (tl 31). Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot taotluses toodud arveldusarvele. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ü. Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.