Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 23 lg 1, § 29 lg 1, § 39 lg 1, § 150 lg 1 p 2, 5 ja § 157 p 2 palub ajutine haldur lõpetada Alsveri Ehituse OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Alsveri Ehituse OÜ likvideerimine ja kustutamine Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrist teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Hele Kuut, pärast seda toimingut vabastada Hele Kuut ajutise halduri kohustustest. Likvideeritud Alsveri Ehituse OÜ dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele : Sxxx Rxxxxxx. Välja mõista Hele Kuut kasuks ajutise halduri tasu vastavalt juurdelisatud aruandele Edastada kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonnale. Kohtuistung Kohtuistungil 30.08.2011a jäi võlgniku juhatuse liige Sxxx Rxxxxxx avalduses toodu juurde. Ta avaldas, et ettevõte on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ettevõttel puuduvad vahendid pankrotimenetluse katteks. Ajutise halduri tasu maksmisele vastuväiteid ei esita. Võlgnik tegeles ehitustöödega. Maksejõuetuse põhjus oli tellijalt saamata jäänud raha, u 70 000 eek. Tekkis maksuvõlg Maksu- ja Tolliametile ja OÜ konto arestiti. Sellest ajast alates firma ei tegutse enam. Ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ja tegi ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik taotleb sama. Kohtu seisukohad: Võlgniku põhitegevus on olnud ehitus ja renoveerimisteenused. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on võlgasid 6 010,71 euro ulatuses ja vara 0 euro väärtuses. Seega ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnikul puudub reaalne võimalus saada igapäevast käivet määral, mis võimaldaks tasuda tekkinud võlgasid, jooksvaid kulusid, makse. Võlgniku juhtorgani liige on töötajatega töölepingud lõpetanud. Võlad Maksu- ja Tolliametile kannavad igapäevast intressi, misläbi suurenevad. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse – maksuvõla tekkimise ja ettevõtte vahendite puuduse sõlmitud lepingu jätkamiseks- on tinginud asjaolu, et võlgniku juhtorgani liige on heauskselt sõlminud tööettevõtulepingu suulises vormis, mida tellijaks oleva juriidilise isiku esindajate vahetumise tõttu tõendada ei suuda. Võlgnik ei ole mitme aasta kestel suutnud ega soovinud realiseerida debitoorset nõuet tööettevõtulepingus tellijaks oleva isiku vastu. Kohtule esitatud materjalide hulgas puuduvad üldse igasugused andmed, mis võimaldaksid sellise tööettevõtulepingu olemasolu või täitmist tõendada. Seetõttu on debitoorse võlgnevuse tõendamine võimalikus eelseisvas menetluses ebatõepärane. Hüpoteesi püstitamine, et sellise nõude olemasolu on võimalik tõendada, tähendab pankrotimenetluse kulude tekkimist, mille kandmiseks vahendeid ei ole. Olukorras, kus lepinguvabaduse printsiibi tingimustes on 3 lubatav suulise lepingu sõlmimine, ei saa lugeda võlgniku juhatuse liikme taolist käitumist (lepingu sõlmimine suuliselt) raskeks juhtimiveaks. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, milles puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist Alsver Ehitus OÜ poolt ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kaaludes nõude esitamise võimalust võlgniku juhtorgani liikme vastu
lg.1 alusel on kohus seisukohal, et sellise nõude tulemuslik realiseerimine on vähetõenäoline arvestades teadaolevaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Alsver Ehitus OÜ pankrotimenetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 5 kohaselt: kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida, kustutada äriregistrist. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Sxxx Rxxxxxxx. Menetluskulude jaotus
lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul puudub realiseeritav vara, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb hüvitada riigi vahenditest summas 396 eurot ja ülejäänud osas jäävad võlgniku juhatuse liikme kanda. Pankrotimenetluse kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega. Ülle Raag Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.