Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Julianus Inkasso OÜ esitas 11.05.2011a Tartu Maakohtule avalduse Rxxxx Nxxxx vastu võlgnevuse 325,70 eurot, viivise 325,65 eurot ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega tema teadaolevasse elukohta, vastavalt
§-le 394, ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25.juuniks 2011a. Seejuures hoiatati kostjat
Määrust ja hagimaterjali ei õnnestunud kohtul kostjale kätte toimetada. Hagis märgitud aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, saadetu tagastati kohtule postitöötaja märkega: ,,ei ela sel aadressil’’. Rahvastikuregistrijärgsele aadressile saadetu tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus on saatnud kostjale hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega ka elektroonilises Kohtute Infosüsteemis oleval e- maili aadressil, millele vastust ei tulnud. Kohus palus hagejal välja selgitada kostja tegelik asukoht, mispeale saatis Lõuna Prefektuur kohtule vastuse, et R.Nxxxxxasukoht ei ole teada. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibis R.Nxxxx sulasena ja lahkus sealt umbes aasta tagasi. 15.08.2011a tegi hageja kohtule taotluse, teate avaldamiseks väljaandes Ametlikud teadaanded, tasudes vastava riigilõivu. Kohus rahuldas hageja taotluse, määrates asjas kohtuistungi 24.oktoobril 2011a kell 09.45 Jõgeva kohtumajas. Kostjale edastati kutse Ametlike teadaannete kaudu. 24.10.2011a kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja esitas kohtule 04.10.2011a kirjaliku taotluse asja läbivaatamiseks ilma hageja osavõtuta ja kostja mitteilmumisel tagaseljaotsuse tegemist, rahuldades hageja kasuks kostja vastu esitatud nõude, mõistes kostjalt välja põhivõlgnevuse 325,70 eurot ning menetluskulud. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis kostjaga Tele2 lepingu(d), mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu(te) tingimusi. Seisuga 23.05.2007.a. (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 325,70 eurot (lisa nr 2 - ärakirjad Tele2 Eesti AS poolt väljastatud arvetest). Vastavalt Üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 eurot. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu. Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale, summas 325,70 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni hagi esitamiseni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Poolte vahel on kaupade müümisest ja telekommunikatsiooniteenuste müümisest tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 208 lg.1, lg.2 sätete järgi. VÕS § 208 lg.1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja AS Tele2 Eesti on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja on saanud hagejalt kaupu ja teenuseid, kuid ei ole nende eest kokkulepitud summas tasunud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada. Tagaseljaotsus on
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 76,69 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja Ametlikes teadaannetes teate avaldamise eest riigilõiv 6,39 eurot, kokku 131,01 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt
lg-le 9 ja
lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt
lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu 166,17 eurot (tl.5). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Taotletud tasu jääb küll iseenesest Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse, kuid käsitletavas tsiviilasjas ei ole sellises ulatuses tasu määramine põhjendatud. Tegemist on tüüpnõudega, mida võlanõuete menetlemisele ja sissenõudmisele spetsialiseerunud õigusbüroo lahendab massiliselt. Asjas ei esine erilist keerukust või töömahtu lisavaid asjaolusid Kohtus on asja menetletud kirjalikus menetluses ja selle raames ei ole hagejal tulnud teha midagi rohkemat kui esitada hagiavaldus koos lisadega kohtule. Seejärel on tulnud hagejal täita kohtu poolt esitatud
Tegemist on n.ö. miinimumkoosseisu hagiga ja sellegi juures ei ole kõik korrektse esitamise nõuded täidetud. Sellise hagi menetlemisel ei ole põhjendatud ega vajalik kanda õigusabikulusid 1/2 ulatuses põhinõudest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.