Tsiviilasi nr 2-11-21660 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2011.a Jõgeva

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising AS esitas 13.05.2011.a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxx Sxxxxxxxx vastu võlgnevuse 821,94 euro saamiseks. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 15. novembriks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt 27.10. 2011.a. vastu võetud (tl 34). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks, tagaseljaotsuse tegemist ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47.93 eurot. Veel on hageja taotlenud menetlusdokumentide kätteandmist kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (tl.18), millelt tasutud riigilõivu 6.39 eurot (tl.19). KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410

ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb Expert Estonia AS (reg.kood 10208954) ja Rxxx Sxxxxxxxx (edaspidi kostja) vahel 11.09.

a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 4/216643, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu
kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.09.
Intressimäär oli 19,9 % aastas. Ego järelmaksu müügilepingu üldtingimuste II alajaotuse p 2.1 järgi müüb müüja ostjale kauba, ostja aga kohustub lepinguga sätestatud maksetähtpäevaks ja korras selle eest faktoorile( AS Hansa Liising Eesti) tasuma (tl 6). Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust, jättes korduvalt tasumata tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale 25.06.2009.a. lepingu ülesütlemise teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu 2

(4)luges hageja lepingu ülesöelduks alates 15.08.2009.a. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 821,94 eurot, millest põhivõlgnevus on 682,47 eurot, intress 41,98 eurot, viivis 94,29 eurot, võla menetlemise tasu 3,20 eurot. (tl 7 pöördel) VÕS § 208 lg 1 sätestab: asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandiülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 256 lg 1 sätestab: faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või … VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on täitnud faktoorina müüja ees kohustuse ja tasunud kostja RxxxxSxxxxxxxx eest Expert Estonia AS-le kauba maksumuse. Sellega on hagejale läinud üle nõue kostja vastu. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda AS-le Hansa Liising Eesti, mistõttu hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist. Tagaseljaotsus on

§ 468lg.1 p.2 alusel viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni ehk 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 191,73 eurot. Hageja menetluskulud kogusummas 239,66 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole menetlusdokumente avaldatud, mistõttu sellelt tasutud riigilõiv 6.39 eurot on hagejale võimalik tagastada

§ 150

lg.1 p.1 ja lg.4 alusel hageja avalduse alusel.

§ 143p 41 sätestatud menetluskulud on 7,83 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag 3

(4)4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-11-21660/5