lg 1 p 3 alusel.
kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled ei ole teineteiselt nõudnud menetluskulude hüvitamist. Kuna pooled on omavahel sisuliselt saavutanud kohtuvälise kompromissi, siis tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda
Käesolevas tsiviilasjas on Tartu Maakohtu 25.05.2011. a määrusega antud R. K. menetlusabi ning ta vabastati täielikult 543,24 euro suuruse riigilõivu tasumisest haguavalduse esitamisel. 2
lg 2 p-s 2 sätestatud analoogiast, et pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja hagist loobub, siis tuleb kohtul otsustada, kes menetlusosalistest peab hüvitama poole riigilõivust, s.o 271,62 eurot.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Hageja loobunud hagist seetõttu, et saavutas kostjaga kohtuvälised kokkulepped.
lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Arvestades asjaolu, et hageja loobus hagist, sest kostja nõustus abielu lahutamise ja ühisvara jagamisega kohtuväliselt, ning on ise nõus kandma riigilõivu pooles ulatuses, siis leiab kohus, et riigilõiv - 271,62 eurot – tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kuna hageja ülalpidamisel on alaealine laps ning kostja saab vaid pensioni 195 eurot kuus, siis on otstarbekas ja mõistlik, et pooled saaksid tasuda riigilõivu - 135,81 eurot – ositi kahe kuu jooksul
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.