§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 18. juuliks 2011.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 29.06.2011.a. 14.07.2011.a kohtule esitatud vastuses (tl 33) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et kümnekordne nõue ei ole põhjendatud. Kostja selgitab, et sai laenu 3000 krooni ning pidi tagasi maksma 3700 krooni. Kostja hilines tagasimaksega ning käesolevaks ajaks on ta hagejale tasunud kokku 4650 krooni, millest 950 krooni on viivised. 10.08.2011.a. kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde, kuid oli valmis asja lahendama kompromissiga, samuti vähendama summat. Kohus kohtuistungil kontrollis hageja nõude kujunemist ja arvutuskäiku, samuti selgitas kostjale võimalike asja lahendamise väljavaateid kui kohus teeb asjas otsuse. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissilepingu, mille esitasid kohtule. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest
järgi.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et vastavalt
lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb välistada määruskaebuse esitamise õigus. Menetluskulude jaotus: 3
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale 50% menetluses tasutud riigilõivust, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled taotlesid menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 04.03.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10000003815017 viitenumber 2900072369 riigilõivu 47,93 eurot (selgitus „Kxxxx Jxxxxx, Riigilõiv Era Liisingu Inkassoteenused AS poolt“) (tl 5) ning hagiavalduse esitamisel 01.06.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 täiendava riigilõivu 41,54 eurot (selgitus „ERA Liisingu Inkassoteenused AS vs Kxxxx Jxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx riigilõiv“) (tl 23). Kokku on hageja menetluses tasunud riigilõivu 89,47 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 44,74 eurot taotluses toodud arveldusarvele. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ü. Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.