2-20-1582/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-1582 Tsiviilasi Juri Kolesnikovi hagi Osaühingu Aktiva Finants vastu moraalse kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikov määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Juri Kolesnikov (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Osaühing Aktiva Finants (rk: 10746479) RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Muuta Tartu Maakohtu
5. veebruari 2020 määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.
6. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Juri Kolesnikovi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
7. Juri Kolesnikov (hageja) esitas 28.01.2020 kohtule hagi Osaühingu Aktiva Finants (kostja) vastu moraalse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 25.03.2019 makseettepaneku tsiviilasjas nr 2-19-107355 võlgnevuse 452,84 eurot tasumiseks. Makseettepaneku järgi sai avaldaja (praeguses menetluses kostja) tõendada oma nõuet järgmiste tõenditega: teenuse osutamine XXXXXXXXXXXX, arve XXXXXXXXXX põhiosa, arve XXXXXXXXXX põhiosa, leping XXXXXXXXXX ja arve XXXXXXXXXXXX. Hageja esitas makseettepanekule vastuväite.
8. a detsembris pöördus hageja kohtu poole päringuga tsiviilasja nr 2-19-107355 kohta. Kohtu 06.01.2020 vastuse kohaselt on nimetatud tsiviilasja menetlus lõppenud. Hageja palub nõuda kostjalt välja tsiviilasjas nr 2-19-107355 maksekäsu kiirmenetluse avalduses loetletud tõendid ja nende esitamata jätmisel mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis. Kostja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses valeandmed. Sellest tulenevalt on langenud hageja meeleolu, tõusnud närvipinge ja ärevus ning hageja ei saa inimestega normaalselt suhelda. Hageja taotles hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. MAAKOHTU LAHEND
9. Tartu Maakohus jättis
10. veebruari 2020 määrusega J. Kolesnikovi hagi Osaühingu Aktiva Finants vastu tõendite väljanõudmiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata, hageja taotlused menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest sellega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. Menetlus tsiviilasjas nr 2-19-107355 on lõppenud. Seega ei ole hagejale nimetatud tsiviilasjast tekkinud otsest varalist kahjulikku tagajärge. Olukorras, kus hageja vastuväide makseettepanekule tugines peamiselt sellele, et tegemist on valeandmetel esitatud nõudega, on hageja õiguste kaitseks piisav, et kostja ei esitanud hagimenetluses hagiavaldust ja tsiviilasja menetlus lõppes. Isegi kui eeldada hagiavalduses esitatud andmete õigsust, siis igale ebaõigete andmete avaldamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kostja võib kõrvaldada ebaõigete andmete avaldamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed ka muul moel. Väidetavate valeandmete esitamine piirdus tõendite loetlemisega maksekäsu kiirmenetluses. Kostja ei esitanud väidetavalt valesid andmeid ei avalikkusele ega kohtule. Tsiviilasja nr 2-19-107355 menetlus lõppes kostja poolt hagiavalduse esitamata jätmisega ning sellega on võimalikud kahjulikud tagajärjed hageja suhtes kõrvaldatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. J. Kolesnikov esitas Tartu Maakohtu
12. veebruari 2020 määruse peale määruskaebuse. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovib hageja saada dokumente, millele kostja maksekäsu kiirmenetluses tugines. Juhul kui keegi kasutab hageja andmeid, passi või ID-kaarti, tuleb hagejal sellest politseid teavitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu 11.02.2020 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et J. Kolesnikovi hagi Osaühingu Aktiva Finants vastu tõendite väljanõudmiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. Maakohus on aga hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ebaõigesti tuginenud TsMS § 371 lg 2 p-le 2, leides, et hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 2 p 1, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on leidnud (19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 35), et perspektiivitu võib olla kahju hüvitamiseks esitatud hagi, mille puhul hageja esitatust ei nähtu kostja õigusvastased teod ja nende põhjuslik seos hagejale kahju tekkimisega. Hageja soovib esitada kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuna hageja arvates esitas kostja maksekäsu kiirmenetluse avalduses valeandmed ja põhjustas sellega hagejale mittevaralist kahju. Teise isiku vastu kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (või hagi) esitamine ei saa olla avaldaja (hageja) õigusvastane tegevus ning seda sõltumata sellest, millised asjaolud avalduses (hagis) välja toodud on. Põhjendamatu avalduse või hagi esitamine toob kaasa selle rahuldamata jätmise, mitte ei anna omakorda kostjale alust hageja vastu mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamiseks. Seega isegi kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, puudub hagejal õiguskaitsevajadus, kuna hageja õiguste rikkumine on kirjeldatud asjaoludel võimatu. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et maakohtu väide, et tsiviilasja nr 2-19-107355 menetlus lõppes kostja poolt hagi esitamata jätmisega, on ebatäpne. Tsiviilasja nr 2-19-107355 menetlus lõppes põhjusel, et Tartu Maakohus keeldus 29.04.2019 määrusega kostja hagi menetlusse võtmisest, kuna kostja ei kõrvaldanud avalduse puuduseid. Ringkonnakohus märgib veel, et ebatäpne on ka maakohtu määruse väide, et kostja ei esitanud väidetavalt valesid andmeid, sh tõendeid, ei avalikkusele ega ka kohtule. Kostja on loetlenud (st esitanud) hageja poolt valeandmeteks peetavad tõendid Pärnu Maakohtule (Pärnu Maakohtu koosseisus olevale maksekäsuosakonnale) esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Sellised ebatäpsused ei anna aga alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks või muutmiseks.
15. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja