2-13-22278/14

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

1. november 2013 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-22278 Hagi ese OÜ AF Võlamenetlus hagi L R vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja: OÜ AF Võlamenetlus (reg.kood: 12290871, A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150) Hageja esindaja: Uljana Feldman (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee) Kostja: L R ( Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista L R’ilt ( )OÜ AF Võlamenetlus kasuks võlg summas 58,23 eurot (viiskümmend kaheksa eurot 23 senti) ja viivis summas 58,18 eurot (viiskümmend kaheksa eurot 18 senti). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine. Jätta hageja menetluskulud (riigilõiv summas 60 € ja tasu õigusabi eest 95,87 €) kostja L R kanda. Välja mõista L Rilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskuluna 155,87 eurot (ükssada viiskümmend viis eurot 87 senti). Menetluskuludelt (155,87 €) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui lk 2 viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 17/ on Elisa Eesti AS ja kostja L R sõlminud järgmised lepingud: Liitumisleping 1696661 16.01.2009 Liitumisleping 1572416 1.09.2006 Lepingute alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi (lisa 2). Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks (lisa 3). Elisa Eesti AS loovutas 25.05.2012 kostja vastase nõude põhisummas 58,23 eurot hagejale OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele nõude loovutamise teate (lisa 4). Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Samuti vaatamata meeldetuletustele, ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks (lisa 5). Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja esitas 9.05.2013 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-13-22278), mis anti üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses kuna võlgnik esitas vastuväite. Arvestades asjaolu, hageja esitab samas nõudes hagiavalduse, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu käsitleda TsMS § 144 kohaselt kohtuvälise kuluna ja nõuda nimetatud kulud Kostjalt välja. Riigilõivu tasus Hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45,00 eurot. II Hageja nõude materiaalõiguslik alus VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. lk 3 Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata ning rikkunud seega lepingust tulenevat kohust tasuda ostetud teenuse eest. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Hageja arvestab viiviseid alates arvete maksetähtajast kuni hagiavalduse koostamise päevani valemi abil: võlg x viivitatud päevade arv x 0,15% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 94,94 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 58,18 eurot. Hageja palub kohtul TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. TsMS § 363 lg 1 p 4 alusel teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemise või hagi läbivaatamisega ilma hageja osavõtuta. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 3 lg 1; 144 p 7; 146; 162 lg 1, 2, 3; 177 lg 2; 317 lg 1; 363 lg 1 p 4 ja 407 lg 1.palub hageja:
2. Mõista kostjalt L R hageja kasuks välja võlgnevus 58,23 eurot ja viivised 58,18 eurot.
3. Mõista kostjalt L R hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 60,00 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 95,87 eurot.
4. Mõista kostjalt L R väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
5. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
6. Menetleda hagi kirjalikus menetluses. 03.09 13 esitatud vastuses kostja vastusele märkis hageja järgmist: 16.03.2010 kostja liitus EMT telekommunikatsiooni teenuse osutajaga. Seoses sellega oli kostja leping nr. 1696661 lõpetatud Elisa Eesti AS-ga. Käesoleva lepinguga oli seotud kostja SIM-kaart telefoninumbriga
7. Käesolev kostja väide lepingu lõpetamisest on ka tõene. Kuid kostja millegi pärast arvab, et tema lepingu nr. 1696661 lõpetamisel oli Elisa Eesti AS kohustatud lõpetama ka teise lepingu, mis oli seotud kostja lähedase (poja) S R’i telefoninumbriga. Kostja lähendase telefoninumbriga 56216910 oli seotud eraldiseisev liitumisleping nr. 1572416, mille lõpetamine on samuti eraldiseisev toiming. Ühe lepingu lõpetamine ei sõltu teisest. Kui kostja oli liitunud EMT-ga, siis Elisa Eesti AS sai lõpetada seoses üleminekuga ainult kostja lepingu nr. 1696661, mis oli seotud ainult kostja telefoninumbriga. Mõlemad liitumislepingud on küll kostja nimel, kuid lepingutel on erinevad numbrid ja erinevad SIM-kaardid erinevate telefoninumbritega seotud. lk 4 Hageja tegi järelepärimise Elisa Eesti AS-le ning nõudis lepingu nr. 1572416 lõpetamiseks esitatud avalduse välja. Elisa Eesti AS kinnitas, et telefoninumbri 56216910 sulgemiseks ei ole kostja avalduse teinud ning liitumisleping oli lõpetatud maksmata arvete tõttu 05.08.
8. Sellest tulenevalt oli liitumisleping kehtiv kuni 05.08.2010 ning selle alusel saadeti kostja poolt lepingus märgitud aadressile (mis on ka praegune elukoht) arveid. Arvetes on selgelt väljatoodud S R’i nimi ja teenuse eest tasu. Arved olid väljastatud miinimumarve kasutamata summadele. Hageja juhib kostja tähelepanu liitumislepingule nr 1572416, mis sätestab – juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimum arve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma Elisa’le miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Kostja ise on väitnud, et sai võlgnevuse kohta meeldetuletusi e-posti teel, mille peale tegi Elisa Eesti AS-le päringuid, kuid ka peale vastuse saamist ei täitnud lepingust tulenevaid tingimusi nõuetekohaselt. Kostja oli teadlik nii arvetest kui ka võlgnevusest, kuid ei teinud võlgnevuse likvideerimiseks midagi. Hagiavaldusele on lisatud kõik arved, mille eest on kostja võlgu. Kostja soovib konkreetset arvet kuni tema enda lepingu lõpetamiseni 16.03.
9. Hageja juhib kostja tähelepanu ka Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste punktile 7.5, mille kohaselt arveldusperioodiks on kalendrikuu, mille kohta Elisa Eesti AS esitab kliendile antud perioodil kasutatud teenuste eest arve. Seoses sellega ei ole võimalik kirjutada igale kliendile arvele kuupäev, millal oli leping lõpetatud, käesoleval juhul 16.03.
10. Kostjale esitati arve perioodi eest 01.03.2010-31.03.2010, kuid kostja telefoninumbriga kasutatud teenust arvestati kuni 16.03.2010 mitte rohkem. Taoline tingimus kehtib kõikide Elisa Eesti AS-i klientide suhtes ja erandeid ei ole. Kostja väidab, et tehti pakkumine Elisa Eesti AS-i poolt, millele ta reageeris kuna see oli soodsa hinnaga pakett. Käesolev väide on tõene. 23.04.2010 seoses omanikuvahetusega firma Waaderpass&Ko OÜ alt vormistati kostjale kui eraisikule uus leping uue kliendinumbriga. Lepingu vormistamise hetkel ei olnud kostja võlgnevus tulenevalt liitumislepingust 1572416 suur ning uue lepingu vormistamisel ei olnud suureks probleemiks. Sellepärast ei ole ka Elisa Eesti AS nõudnud võlgnevuse likvideerimist uue lepingu sõlmimisel 23.04.
11. Kuid tegi seda hiljem, saates meeldetuletuskirju, millest hageja on juba eespool rääkinud. Nõude loovutamise hetkest tegeles kostja võlgnevusega võlamenetleja Merike Viitung, kes on olnud kostjaga e-kirjavahetuses (Lisa 1). Võlamenetleja on saatnud ka kostjale kõik arved 10.10.2012, viimased olid kostjani jõudnud. Kui kostja ei oleks arveid kätte saanud, siis oleks uuesti kirjutanud võlamenetlejale nagu esimesel korral 04.10.
12. Hageja soovib rõhutada, et kostja oli algusest peale teadlik võlgnevusest, kui sai miinimumarveid enda aadressile, hiljem olid samad arved saadetud e-posti teel võlamenetleja poolt ning täna kostja pahatahtlikult väidab, et ei ole arveid näinud ning nägi esimest korda hagiavalduse lisadega. Tulenevalt sellest on hageja seisukohal, kui kostja oleks juba 2010 aastal reageerinud meeldetuletustele, proovinud lahendada asja rahulikult Elisa Eesti AS-ga ning hiljem reageeriks võlamenetleja meeldetuletusele, siis praegu kohtumenetlust ei toimuks. Hageja on seisukohal, et hagiavaldus on piisavalt põhjendatud ja nõue ei ole alusetu. Hageja palub jätkuvalt hagiavaldust rahuldada täies ulatuses. lk 5 KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses /t.l. 46/ vaidleb kostja hagile vastu. Kostja väitel nägi ta hagile lisatud arveid esimest korda. Kostja väitel ei ole ta saanud ühtegi arvet ei paberil ega ka e - mailile. Elisa Eesti AS vabandab,et Elisa arve periood 3/2010 jõuab kliendini niivõrd suure hilinemisega. Nimetatud olukord on tekkinud seoses Elisa üleminekuga kliendihaldusarveldussüsteemile. Nii mahuka süsteemi juurutamisel tekib kahjuks paratamatult tõrkeid. Kostja kinnitab, et lõpetas Elisaga liitumislepingu 16,03 2010 kuna liitus EMT- ga. Samas pidi sulgema Elisa SIM kaardi, mille kasutajaks oli S R