lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel Hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 185.07 eurot. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 185.07 eurot hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist (panga hinnakirjas sätestatud määra alusel). 23.07.2013 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 196.12 EUR, millest põhiosa 185.07 eurot, intress 2.25 eurot, viivis põhiosalt 5.60 eurot, menetlustasu 3.20 eurot (Lisa 3, Lisa 4). TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 2 2-13-23225
lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni
lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Juhindudes eeltoodust hageja palub:
Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et on saadud krediidi Hagejale tagastanud oluliselt suuremas ulatuses. Hageja ja Kostja sõlmisid vaidluse all oleva lepingu esmakordselt 15.09.2006. Tulenevalt lepingu punktist 11.1 kehtib kaart kaardile märgitud kalendrikuu viimase päevani (kaasa arvatud). On üldteada asjaolu, et kaart väljastatakse maksimaalselt kaheks aastaks korraga. Kui konto omanik ja kaardi valdaja vastavad Hageja poolt kehtestatud tingimustele, valmistab Hageja enne kaardi kehtivusaja möödumist uue kaardi (lepingu p 11.2). Kuna Kostja ja Hageja vaheline leping kehtis kuni 06.03.2012, siis on Kostjale pikendatud kaart väljastatud veel kahel korral, mistõttu on hagiavaldusele lisatud vaid viimase pikendamise leping. Vastavalt sõlmitud krediitkaardi lepingule arvestab Hageja intressi kasutatud krediidilimiidi pealt igapäevaselt (lepingu p 6.2). Kostja on kohustatud igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiiti Hagejale tagasi maksma. Limiidikontole maksete tegemist ei loeta püsimakse tasumiseks. Hageja debiteerib maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ja kannab saadud raha limiidikontole (p 6.7). Kui arvelduskontol ei ole Püsimakse debiteerimiseks piisavalt rahalisi vahendeid, siis on Hagejal õigus püsimakse debiteerida ka pärast maksepäeva (p 6.8). Debiteeritud intressi ja tasude võrra suureneb limiidikontol kasutatud krediidilimiit ja seeläbi konto omaniku rahaline kohustus Hageja ees (lepingu p 6.5). Pooled sõlmisid püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millise toimivaks krediidilimiidiks määrati 4000 krooni. Kostja on krediidilimiidi kasutamist valesti tõlgendanud. Kostja leiab, et sai krediiti 4000 krooni ja peab Hagejale tagastama ka ainult 3 2-13-23225 4000 krooni. Hageja selgitab, et 4000 krooni on kostja kasutuses maksimaalselt korraga. Hageja toob näite: kostja kasutab krediidilimiidist teatud aja jooksul 3000 krooni ning tagastab sellest hagejale 2000 krooni, siis saab Kostja uuesti kasutada 3000 krooni (40003000 + 2000 = 3000 krooni). Kui toimub püsimakse debiteerimine või kostja teeb ise kontole tagasimakseid, siis selle võrra väheneb kasutatud limiit ja kostjal on uuesti õigus vabalt limiiti kasutada senikaua, kui leping ja kaart on kehtivad. Teine näide: kostja kasutab 01.01.2012 kogu krediidi 4000 krooni ja tasub selle kõik korraga tagasi 02.01.2012 – siis on krediidilimiidil uuesti 4000 krooni ja 03.01.2013 saab Kostja jälle maksimaalselt määratud limiiti kasutada. Seega on kostjal võimalus ühes kuus lausa mitu korda kasutada määratud limiiti. Kasutatud limiidilt aga tuleb tasuda lepingujärgset intressi. Intressi arvestab Hageja aga igapäevaselt.
lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Juba lepingu täitmisel pidi Kostja arvestama asjaoluga, et lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ka siis, kui keegi kaotab töökoha, töötasu suurus väheneb vms. Hageja õigus leping üles öelda tuleneb nii poolte vahel sõlmitud lepingust kui ka seadusest ning kohustuste ebakorrektsel täitmised pidi Kostja sellise tagajärje saabumisega arvestama. Hageja on talunud Kostja poolset ebaregulaarset osamaksete tasumist. Kohtupraktika kohaselt Kostja ebaregulaarse tasumise talumine on Hageja poolt heas usus käitumine. Sellist käitumist saab taluda siiski vaid mõistlikul määral. Riigikohus on lahendis 3-2-1-137-06 p-s 17 selgitanud “Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest, mida arvutatakse spetsiifilisel viisi. Intress kujutab endast kasutusaja pikkuse alusel määratavat hüvitist teisele isikule tähtajaliseks kasutamiseks üleantud rahasumma (või muu kapitali) kasutamise eest“. Seega on kostja kohustatud tasuma ka intressi. Hageja ja Kostja on tõepoolest pidanud kirjavahetust võlgnevuse tasumise teemal, kuid kirjalikke kokkuleppeid ei ole pooled sõlminud. Kostja on Hageja suhtes vaenulik ning keeldub põhiosa võlgnevusele lisandunud intresside ja viiviste tasumisest. Kostja on esitanud väljavõtted, mille kohaselt on toimunud tasumised võlgnevuse katteks. Hageja selgitab kostjale ja Kohtule, et Kostjal on sõlmitud mitu erinevat toodet (lepingut), milliste võlgnevuste katteks on võlgnevusi tasutud. Seega on Kostja ajanud ise segamini, millise lepingu katteks on tasumised toimunud. Konkreetse püsimaksega krediitkaardi lepingu katteks laekumised on kostja vastuse lisas nr 1 (Swedbank AS konto väljavõte). Tõepoolest on nimetatud kontolt laekunud just püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingusse. Toimiva lepingu numbriks oli 06-139269-EG. Krediidipanga väljavõttest aga nähtub, et kostja on tasunud hoopis teise lepingu, EGO katteks. EGO on Swedbank Liising AS järelmaksuga müügileping, mille lepingu nr on 299/
lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja on esitanud oma konto väljavõtted, mille kohaselt on toimunud tasumised käesoleva võlgnevuse katteks /t.l. 53-74/. Hageja väitel on aga kostjal sõlmitud mitu erinevat toodet (lepingut), milliste võlgnevuste katteks on võlgnevusi tasutud, seda näitavad ka kostja kontol toimunud arveldused. Seega on kostja ajanud ise segamini, millise lepingu katteks on tasumised toimunud. Vaidlusaluse püsimaksega krediitkaardi lepingu katteks laekumised on kajastatud kostja Swedbank AS konto väljavõttel /t.l. 53,54/, millest nähtuvalt on nimetatud kontolt laekunud maksed just püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel. Toimiva lepingu numbriks oli 06-139269-EG. Eesti Krediidipanga väljavõttest aga nähtub /t.l. 55-74/, et kostja on tasunud hoopis teise lepingu, EGO katteks. EGO on Swedbank Liising AS järelmaksuga müügileping, mille lepingu nr on 299/246822. Seega ei kuulu antud tasumised käesolevasse tsiviilasja raamesse. Hagejaks on Swedbank AS mitte Swedbank Liising AS. Seega ei lähe Eesti Krediidipanga väljavõttel kajastatud tasumised vaidluse all oleva lepingul arvesse. Hageja esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub /t.l. 81/, et kostja on tasunud just Ego kaardi lepingu katteks võlgnevusi ning samuti kajastub antud kirjavahetuses kostja eitav suhtumine kohustusse tasuda intresse ja viiviseid kasutatud krediidilt, milline kohustus tuleneb pooltevahelisest lepingust. Hageja esitatud kostja krediidilimiidi konto väljavõttest vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajast 28.08.2006-06.03.2013 nähtub kostja poolne krediidilimiidi kasutamine ja tagasimaksed /t.l. 82-85/ ning osamaksete ebaregulaarne tasumine. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-137-06 p-s 17 selgitanud, et laenuintress on tasu laenu kasutamise eest, mida arvutatakse spetsiifilisel viisi. Intress kujutab endast kasutusaja 6 2-13-23225 pikkuse alusel määratavat hüvitist teisele isikule tähtajaliseks kasutamiseks üleantud rahasumma (või muu kapitali) kasutamise eest. Seega on kostja kohustatud tasuma ka intressi.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivist kooskõlas
Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete laekumise ja võlgnevuse kujunemise kohta kostja konto väljavõtte. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Kohus leiab eelneva alusel, et hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev võlgnevus 196.12 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest so 24.07.2013 kuni põhinõude täitmiseni määraga EKP intress + 7% aastas summalt 185.07 eurot. 7. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.