lg 1 p 3 sätestab, et makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Kompromissilepingu kohaselt on pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus antud asjas
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Antud tsiviilasja maksekäsu kiirmenetluses on E. L. I. AS 26.04.2013 tasunud 1140,60 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (viitenumber 2900072369) SEB Pank 20 maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest (tl 1 pöördel). Makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekus (tl 2-4) märkinud, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 65,40 eurot riigilõivu. Hageja on nõuab poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 30,70 eurot. Kuna pooled on sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb tasutud riigilõivust tagastada vastavalt esitatud taotlusele 30,70 eurot hageja arvelduskontole (nr 10220083818018 SEB Pank)
Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda
Kuna pooled on kompromissilepingus loobunud määruskaebuse esitamisest kompromissi kinnitamise määruse peale, pole võimalik antud määruse peale esitada määruskaebust
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.