Obsah (12)

§ 168§ 170§ 173§ 1771§ 172§ 1721§ 162§ 178§ 149§ 151§ 171§ 175

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 17. oktoober 2013 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13- 31027 Hagi ese Saare

§ 168lg 1 kohaselt kuulub põhikirja muutmine vaid osanike pädevusse.

Osanikud võtavad

§ 170

lg 1 esimese lause järgi otsuseid vastu koosolekul või

§-s 173 sätestatud viisil. Koosolekule võib hääli edastada ka

§ 170lg-s 5 sätestatud viisil s.o.

edastades oma hääle osaühingule enne osanike koosolekut posti teel kirjalikus vormis.

§ 173

lg 2 kohaselt saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu;

§ 1771

lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda; 3

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele;

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt saadetakse teade osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil;

§ 172

lg 1 neljanda lause kohaselt peab teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist; Äriühingute juhtimist ning tegevust käsitlevad mitmed Euroopa Liidu direktiivid, mis on liikmesriikidele siseriikliku õiguse kujundamisel siduvaks: nn Struktuuridirektiiv näeb ette, et üldiselt tuleb siseriiklike äriühingute puhul koosoleku kokkukutsumise kohta avaldada avalik teade sellisel viisil, et on võimalik kontrollida, kas ja millal seda tehti. Lisaks peab teates sisalduv teave vastama kindlatele miinimumnõuetele. Koosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada mitte vähem kui 21 päeva ja otsuseid võib võtta vastu ainult päevakorda võetud küsimuste kohta.

§ 172

lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist ja see saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teistsugust teatamise korda. Hageja tõendab põhikirja eelmise redaktsiooniga, et põhikirjas ei olnud kokku lepitud teistsugust teavitamise korda; (vaata: Hagiavalduse lisa - OÜ Hekva põhikiri 31.05.2011.a) Reeglina toimub standardkirja saajale edastamise postitamise päevale ülejärgneval postkontori tööpäeval; 15.03.2013 oli reedene nädalapäev ja ei ole eluliselt usutav, et „OÜ Hekva osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise teade“ oleks tavalise edastamise korral OÜ Hekva osanikeni jõudnud vähemalt nädal enne osaniku poolse seisukoha andmise tähtaega s.o. 22.03.2013.a. (vaata Hagiavalduse lisa - OÜ Hekva osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine). Isegi, kui Osaühingu Hekva juhatus oleks OÜ Hekva osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise teate postitanud viivitusteta s.o. 15.03.2013.a, ei oleks see saanudki jõuda adressaadini enne 19.03.2013.a s.t. vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist (

§ 172

lg-s 1), ega ka posti teel adressaadilt tagasi osaühingule enne osanike koosoleku toimumise tähtaega s.o. 22.03.2013.a; TsÜS § 136 lg 5 kohaselt saabub nädalates arvutatava tähtaja puhul tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval. Seega on selge, et isegi kui kostja juhatuse poolt edastatud OÜ Hekva osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise teated oleksid toimetatud adressaatideni juhatuse koosoleku toimumise päeval s.o. 15.03.2013.a, ei oleks juhatus koosoleku otsust saanud õiguspäraselt kinnitada mitte enne ühe nädalase vastamise tähtaja saabumist s.o. 23.03.2013.a ja mitte 22.03.2013.a; Osanike põhikirja muutmise otsus on OÜ Hekva juhatuse poolt kinnitatud 22.03.2013.a kell 13.02. See on enne ühe nädalase tähtaja (TsÜS § 136 lg 5) möödumist juhatuse 15.03.2013.a koosoleku toimumisest; (vaata: Hagiavalduse lisa - Kandeavaldus - 22.03.2013) OÜ Hekva juhatuse liige Mati Mägi toimetas OÜ Hekva osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise teate OÜ Hekva osanikele 15.03.2013.a- 20.03.2013.a vahelisel ajal kätte isiklikult ja seda samaaegselt koos osaniku otsused ja kinnitused kaaskirjaga (vaata Hagiavalduse lisa - Osaniku kinnitus Sten Janu, Hagiavalduse lisa - Osaniku kinnitus Sten Janu ja Hagiavalduse lisa - Osanike kinnitused); 4

§ 172

lg 1 mõtte kohaselt tuleb osanikule koosoleku toimumisest piisavalt aegsasti ette teatada selleks, et osanikul jääks aega valmistuda koosolekuks, ja teated tuleb saata arvestusega, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks kutse vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist osanike nimekirjas märgitud aadressile. Tõlgendades seda sätet koos

§ 173

sätestatuga jõuab hageja järeldusele, et ka otsuse vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata peaks otsuse eelnõu jõudma kõigi osanikeni vähemalt nädal enne tähtaega mille jooksul osanik peab esitama oma seisukoha; OÜ Hekva juhatuse liige Mati Mägi nõudis osanikelt „osaniku otsused ja kinnitused“ kaaskirja allkirjastamist osanikega kohtudes koheselt, võttes seega osanikelt võimaluse põhikirja uue redaktsiooniga tutvumiseks ja otsuse tegemise üle eelnevalt kaalumiseks ning otsused ei vastanud seega osanike vabalt kujunenud tegelikule tahtele; Kostja juhatuse liikme Mati Mägi selline OÜ Hekva osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise teate kättetoimetamise viis ei ole ei tavaline (

§ 172

lg-s 1), ei ole toimunud posti teel (

§ 170

lg-s 5) ega kooskõlas

§ 172

lg 1 neljanda lause eesmärgi või mõttega; OÜ Hekva kaasosanikest tunnistajate ütlustega on tõendatav, et „kirjaliku üldkoosoleku“ hääletusprotseduuri kuritarvitati kostja juhatuse liikme, Mati Mägi initsiatiivil ja eestvedamisel; Üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust; (RKTKm 3-2-1-97-11, p 27). Hääletusprotseduuri kuritarvitades kallutas OÜ Hekva juhatuse liige Mati Mägi osanike otsuseid endale soodsamas suunas. Osanike otsuste vastuvõtmise tulemustega manipuleerimist saab pidada sedavõrd oluliseks rikkumiseks, et see oleks ka kehtiva põhikirja vastuvõtmise otsuse tühistamise aluseks; Kuna kostja rikkus osanike koosoleku kokkukutsumise korda, ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma ja vastuvõetud otsused on tühised; Hageja veendumuse kohaselt oli OÜ Hekva osanike otsuse vastuvõtmine 22.03.2013.a näilik ja tehtud otsused on osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised (

§ 1771

). Seega tuleb kohtul hinnata, kas juriidilise isiku otsuse puhul on otsus üldse tehtud, et seejärel lahendada küsimus, kas otsus on tühine või mitte. Tühine tehing on ühtlasi kehtetu. Osaühingu põhikirja vastuolu põhiseadusega: Osaühing Hekva põhikirja muutmise otsus jõustus selle kandmisel äriregistrisse 26.03.2013.a;Osaühing Hekva põhikirja (vaata: Hagiavalduse lisa - OÜ Hekva 22.03.2013.a Põhikiri) punkt 3.

1. sätestab: 3.
2. Osa võõrandamine kolmandale isikule on lubatud üksnes juhatuse eelneva otsuse ning esindusõigusliku juhatuse liikme notariaalselt tõestatud nõusoleku korral.; Osaühing Hekva põhikirja punkt 3.
3. sätestab: 3.
4. Osa või osa osast võib pantida ainult osanike otsuse alusel. Osaühing Hekva osa on iga osaniku eraomand. PS § 32 lõike 2 kohaselt on igaühel õigus otsustada ise, mis tingimustel ta enda omandit käsutab. 5 Igasugune põhiõiguste piirang peab olema proportsionaalne. (Vt nt Riigikohtu üldkogu
5. märtsi
6. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 30 ja
7. novembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-4512, p 35.); TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Hageja veendumuse kohaselt ei ole OÜ Hekva põhikirja punktides 3.
9. ja 3.
10. seatud omandi käsutuspiirangud põhjendatud, ei ole proportsionaalsed ja piiravad ebamõistlikult PS § 32 tulenevat osaniku õigust oma vara vabalt kujunenud tahte kohaselt käsutada; Hageja on veendunud, et oma omandi käsutamiseks loa küsimine kolmandalt isikult on ebaproportsionaalne ja piirab hageja (kostja osaniku) huve oma omandit vabalt võõrandada ning saada oma osa võimalikul võõrandamisel õiglast hinda. Hageja leiab, et OÜ Hekva 26.03.2013.a põhikirja punktid 3.
11. ja 3.
12. on PS § 32 lõikega 2 vastuolus olevad ning kohus peab tunnistama need sätted kehtetuks; Hageja on nõus asja kirjaliku läbivaatamisega (TsMS § 394 lg 2 p 6) ja eeltoodut arvestades palub:
13. Võtta Saare Varahaldus OÜ tuvastushagi menetlusse;
14. Tuvastada OÜ Hekva osanike 22.03.2013.a kirjaliku üldkoosoleku tühisus (TsÜS §-st 89) või tühistada OÜ Hekva osanike 22.03.2013.a kirjaliku üldkoosoleku otsused (

§-st § 1771).

1. Tuvastada OÜ Hekva põhikirja punktide 3.
2. ja 3.
3. vastuolu Eesti Vabariigi Põhiseadusega;
4. Tühistada äriregistri 26.03.2013.a kandemäärus OÜ Hekva põhikirja muutmise osas.
5. Tagastada Saare Varahaldus OÜ poolt 21.06.2013 enammakstud riigilõiv summas 69,55 Saare Varahaldus OÜ arvelduskontole
7. Jätta menetluskulud Kostja kanda. Hagi täpsustuses märkis hageja järgmist:
8. Hageja on Kostja osanik ja Hagejal on õigustatud huvi teada, kas Kostja põhikiri on kehtiv ning Hagejale kehtivalt järgimiseks. Kostja võimalik tühine Põhikiri ei saa muutuda Hagejale kehtivaks olenemata asjaolust, kas Hagejal oli või puudus osanike koosoleku kokkukutsumise ajal nagu ka otsuste vastuvõtmise ajal õigusvõime;
9. Vastuse punktis 3.
10. on Kostja leidnud, et osanike otsuste vastuvõtmisel

§-s 173 sätestatud viisil puudub Kostjal kohustus järgida

§ 172

lg-s 1 sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmise korda või tähtaegasid. Selline Kostja arusaam on aga väär, sest osanike koosolekust teatamise kohustus (

§ 172

lg 1) on imperatiivne ka otsuste vastuvõtmisel

§-s 173 sätestatud viisil. Kostja poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegium otsus 27.10.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11 ei ole asjakohane; 3. Osanikud võivad otsuseid vastu võtta osanike koosolekul (

§ 170

) või koosolekut kokku kutsumata (

§ 173

). Mõlemale otsuste vastuvõtmise korrale laienevad protseduurireeglid, mis tagavad kõigile osanikele (sealhulgas vähemusosanikele) ühe peamise osanikuõiguse – osalemisõiguse. Osalemisõiguse sisuks on muu hulgas õigus saada teavet kavandatavatest otsustest, osaleda nende vastuvõtmisel ja anda oma hääl kas otsuse eelnõu poolt või vastu. Osalemisõiguse tagamiseks näeb seadus imperatiivselt ette näiteks osanike koosolekust teatamise kohustuse (

§ 172

), samuti hääletamisel koosolekut kokku kutsumata otsuse projekti saatmise kohustuse (

§ 173lg 2).

Samuti näeb seadus ette eelnimetatud nõudeid rikkudes vastu võetud otsuste 6 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. tühisuse (

§ 1771lg 1 esimene lause).

Eelnevast nähtub, et osalemisõigus on piiratud vastutusega äriühingu osaniku või aktsionäri jaoks üks olulisemaid õigusi; (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni
2. a otsuse punkt 23 tsiviilasjas 3-2-1-72-13) Vastuse punktides 3.
3. ja 3.
4. on Kostja leidnud, et vaidlusalusel otsuse vastuvõtmisel osalesid või olid esindatud kõik osanikud. Selline Kostja väide on taaskord väär. Kostja on ka ise kinnitanud, et Kostja osanikeks on ka ühisosanikud (punkt 3.
5. teine lause).

§ 172

lg 5 esimese lause kohaselt eeldatakse, et koosolekust osavõtval ühisosanikul on õigus esindada ka teisi ühisosanikke. § 172 lg 5 teise lause kohaselt ühisomaniku nõusoleku eeldus puudub, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata. s.t.

§-s 173 sätestatud viisil; Kostja poolt kohtule esitatud ja Kostja osanikele adresseeritud teates, mis on pealkirjastatud kui „Täitke kõik lüngad ning postitage palun käesolev leht koos oma seisukohtadega tagasi OÜ-le Hekva“ nähtub, et nii M T kui ka T T, nimele registreeritud ühisosadest tulenevat hääletusõigust on teostanud vaid üks osa tegelikest ühisosanikest. s.t. puudub teise ühisosaniku hääletus või vastavasisuline kinnitus. Kostja märkus, et Kostja osanike 22.03.2012 otsuste vastuvõtmisel oli seega esindatud 100% hääleõiguslike osanike häältest on asjakohatu, sest

§ 1721

kohaselt ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Kostja poolt äriregistrile 25.03.2013.a dokumentidest osanike kinnitused1 ja OÜ Hekva kirjaliku koosoleku hääletusprotokoll2 on näha, et osanike koosolekul ei ole osalenud hääleõiguslikud osanikud nagu: A K; K A; K A; V U; K T; M Ü; O A; R A. Kostja osanike poolt koosolekut kokku kutsumata vastuvõetud otsused on tulenevalt

§ 172nii sisuliselt, kui formaaljuriidiliselt tühised; Vastuse punktis 3.7.

on Kostja leidnud, et Hagejal puudub osanike otsuse vaidlustamise õigus. Kostjad on esitanud tuvastushagi ja Hagejal on Kostja osanikuna õigus teada, kas Kostja põhikiri on kehtiv või tühine; Vastuse punktis 3.

1. on Kostja leidnud, Hageja ei ole ka millegagi tõendanud, et Kostja juhatuse liige osanikke kallutas ning sellekohane seisukoht on ilmselgelt meelevaldne ja väär. Kostja esindaja väide on eksitav. Kostja juhatuse liige, Mati Mägi, nõudis osanikelt „osaniku otsused ja kinnitused“ kaaskirja allkirjastamist koheselt. Kohest allkirjastamisvajadust põhjendas Mati Mägi asjaoluga, et allkirja koheselt mitteandmisel läheb OÜ Hekva koheselt pankrotti, paljud praegused osanikud kaotavad ettevõttes töö ja osanikud kaotavad oma osa väärtuse. Põhjusena selgitas Mati Mägi, et ettevõtte osanike ringi soovivad siseneda isikud, kelle tegevusest tulenevalt OÜ Hekva majandusraskused ka koheselt saabuvad. OÜ Hekva osanikud on valdavalt kõrges eas isikud, kes sattusid Mati Mägi hirmutustest eksimusse ja seega ei vastanud osanike otsused vabalt kujunenud ning tegelikule tahtele. Mati Mägi poolne osanike hirmutamine ja mõjutamine on tingitud tema isiklikust luulmõtlemisest. Luulmõtlemisest tingituna on Mati Mägi oma kartusi väljendanud ka tsiviilasjades 2-13-15548 ja 2-13-15550, tuues sõnaselgelt välja, et OÜ Hekva osanike ringi sisenejad on pahatahtlikud ning tekitavad osanike ringi sisenemisel Mati Mägile ja teistele OÜ Hekva osanikele põhjendamatut ja suurt majanduslikku kahju, mis viib OÜ Hekva majandustegevuse lõppemiseni; Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2013.a määruse (jõustunud 03.10.2013.a) kohaselt, puudub Mati Mägi väidetel OÜ Hekva osanike ringi sisenejate pahatahtlikkuse osas 7 mõistlik põhjendus või asjakohased tõendid. Mati Mägi väited uute osanike pahatahtlikkuse osas on tingitud luulmõtlemisest ja on tõendamata. lk 8 2-13-31027 Eeltoodust tulenevalt palub hageja:
2. Palun tuvastada OÜ Hekva osanike 22.03.2013.a kirjaliku üldkoosoleku tühisus (TsÜS §-st 89) või tühistada OÜ Hekva osanike 22.03.2013.a kirjaliku üldkoosoleku otsused (

§-st § 1771).

1. Tuvastada OÜ Hekva põhikirja punktide 3.
2. ja 3.
3. vastuolu Eesti Vabariigi Põhiseadusega;
4. Tühistada äriregistri 26.03.2013.a kandemäärus OÜ Hekva põhikirja muutmise osas.
5. Jätta menetluskulud Kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma vastuses /t.l. 103/ on seisukohal, et kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmata jätma. Hageja on hagis vaidlustanud Kostja osanike üldkoosoleku 22.03.2013 otsuse. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Hagejal puudus vaidlusaluse osanike koosoleku kokkukutsumise ajal nagu ka otsuste vastuvõtmise ajal õigusvõime. Seetõttu ei olnudki Hagejal võimalus koosolekul hääletada, mistõttu ei ole tema õiguste rikkumine hagis esile toodud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik ning kohus oleks pidanud TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduma. TsÜS § 26 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Hageja on äriregistrisse kantud 27.03.2013, seega puudus tal Kostja üldkoosoleku toimumise hetkel, s.o 22.03.2013, õigusvõime, mistõttu ei olnud ka Hageja õiguste riive sel hetkel kuidagi võimalik. Isegi, kui asuda seisukohale, et Hageja õiguste rikkumine Kostja 22.03.2013 otsuste vastuvõtmisega oleks võimalik, on Kostja on seisukohal, et Hageja hagiavaldus on ebaõigesti menetlusse võetud hagilt vähem tasutud riigilõivu tõttu. Hageja on esitanud hagiavalduses kokku kolm tuvastusnõuet, millest kaks on alternatiivsed. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Seega tuleb Hageja poolt esitatud kahe alternatiivselt esitatud tuvastusnõude hagi hind liita kolmanda tuvastusnõude hagi hinnaga. TsMS § 132 lg 4 p 8 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. Sama paragrahvi lõike 11 järgi eelnimetatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Seega on Hageja poolt esitatud hagi hinnaks 3500 + 3500 = 7000 eurot, mitte 3500 eurot nagu seda on avaldanud Hageja. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt on hagiavalduses esitatud nõudelt riigilõivu tasumata jätmine üheks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. lk 9 TsMS § 423 lg 1 p 11 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. Sama sätte teise lõike esimese punkti kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Arvestades, et käesoleval juhul on kohus Hageja hagiavalduse juba ebaõigesti menetlusse võtnud, on Kostja seisukohal, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata ning asjas tuleks menetlus lõpetada. Juhul, kui kohus peab Hageja õiguste rikkumist hagis toodud asjaolude pinnalt siiski võimalikuks, tuleb hagi jätta osaliselt läbi vaatamata juhul, kui Hageja ei tasu kohtu määratud ajaks kõikide esitatud nõuete eest riigilõivu. OÜ Hekva sisulised vastuväited hagile Hageja on esitatud hagis tuginenud

§ 172

lg-s 1 sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmise korra rikkumisele, jättes tähelepanuta, et käesoleval juhul nimetatud normi kohaldamiseks alus puudub.

§ 170

lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või

§-s 173 sätestatud viisil. Seega eristab seadus selgelt osanike otsuste vastuvõtmist koosolekul või

§-s 173 sätestatud viisil ehk koosolekut kokku kutsumata, mida toetab ka kohtupraktika. Viidatud põhjusel on hagiavalduses sisalduv argumentatsioon selle kohta, justkui oleks Kostja rikkunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, ka ainetu, kuivõrd Kostja ei olegi osanike koosolekut kokku kutsunud, vaid hagis käsitletud otsused võeti vastu ilma koosoleku kokku kutsumata

§-s 173 sätestatud viisil, mille kohta on tehtud ka vastavasisuline märge Hageja poolt kohtule esitatud ja Kostja osanikele adresseeritud teates, mis on pealkirjastatud kui OÜ Hekva osanike üldkoosoleku vastuvõtmine. Isegi, kui asuda seisukohale, et

§ 172

lg 1 on käesoleval juhul kohaldatav, sätestab

§ 1721

, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Kostja osanike nimekirja oli seisuga 13.03.2013, 4 mil Kostja otsuse eelnõusid ette valmistas, kantud kokku 120 osanikku, kellest isikud M T ja T T kajastusid nimekirjas osaliselt ühisomandi ja osaliselt lahusvarasse kuuluvate osade tõttu kahekordselt. Seega oli Kostjal tegelikkuses 118 erinevat osanikku. Kostja esitab käesolevaga kohtule ka rahvastikuregistri pidajale, AS-le Andmevara esitatud päringu vastuseks saadud väljavõtted rahvastikuregistrist, millest nähtuvalt on Kostja osanike nimekirjas kajastatud 18 isikut surnud5 ning kelle osas ei ole Kostjale teada isikute üldõigusjärglasi. Lisaks kuulub oma osa ka Kostjale endale, kes aga tulenevalt

§ 162lg-st 4 hääletamisel osaleda ei võinud.

Seega oli Kostjal üldkoosoleku toimumise seisuga kokku 120 – 2 – 18 – 1 = 99 hääletusõiguslikku osanikku, kellest kõigi hääli hääletusprotokollist nähtuvalt üldkoosoleku otsuse tegemisel ka arvesse võeti.

§ 173lg 2 sätestab, et juhatus saadab sama paragrahvi 1.

lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Nimetatud sättega kooskõlas on Kostja üldkoosoleku toimumise ajaks oma hääli Kostjale mitte edastanud osanikud lk 10 lugenud otsuse vastu hääletanuks. Kostja osanike 22.03.2012 otsuste vastuvõtmisel oli seega esindatud 100% hääleõiguslike osanike häältest, mistõttu esineb

§-s 1721 sisalduv välistus ning millest tulenevalt on osanike otsus seaduslik ja jõus isegi juhul, kui koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu ka asjaolule, et Hageja on Kostja osa omandanud mitterahalise sissemakse kaudu 21.03.2013 R L’ult, kes omakorda omandas antud osa 20.03.2013 kinke teel A M’lt 7 . Hageja osakapitali Kostja osaga sissemaske teinud Hageja endise osaniku R L’u eriõiguseellaseks olev samuti nüüdseks endine osanik A M on aga juba 18.03.2013 hääletanud kõikide üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise poolt. Seega on Hageja eriõiguseellane saanud oma hääleõigust kasutada ning on hääletanud otsuste poolt. Nimetatud asjaolu peab olema Hagejale ka teada, kuivõrd A M hääletustulemused on kajastatud hagiavalduse lisana kohtule esitatud OÜ Hekva hääletusprotokolli real nr 50. Viidatud põhjusel on Hageja poolt esitatud hagi selgelt vastuolus ka TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtetega, kuivõrd Hageja soovib tühisuse tuvastamist otsuse osas, mille poolt tema eriõiguseellane on hääletanud. Kostja selgitab täiendavalt, et Hageja on hagiavalduse lisana 7 esitanud kohtule Osaühingu Saare Haldus (registrikood: 11218618) hääletussedeli, mis ei ole aga Hageja (Saare Varahaldus OÜ) hääletamist tõendavaks dokumendiks, kuivõrd tegemist on erinevate äriühingutega. Lisaks märgib Kostja, et ka Osaühing Saare Haldus ei olnud tegelikkuses Kostja üldkoosolekul hääleõiguslik isik, kuivõrd Mati Mägi teostas 21.03.2013 U P, A P ja Osaühingu Saare Haldus vahel sõlmitud Kostja osa müügilepingu osas ostueesõigust, ning hääletusprotokollis kajastatud Osaühingu Saare Haldus hääled kuulusid tegelikkuses Mati Mägile.9 Seega ei ole Osaühing Saare Haldus otsuse vastuvõtmise hetkel Kostja osanik olnudki ning tema kajastamine Kostja üldkoosoleku hääletusprotokollis on olnud ekslik, mis aga ei muuda hääletustulemusi. Kostja peab vajalikuks märkida ka seda, et hääletustulemuste kinnitamise hetkeks ei olnud Hageja Kostjat Kostja osade omandamisest teavitanud. Kostja sai Hageja osanikuks saamisest teada alles 26.03.2013, mil notar Anne Heinsaar esitas äriregistrile avalduse. Hageja osanikuna registrisse kandmiseks. Hageja tuginemine Kostja üldkoosoleku otsuse näilikkusele kui otsuse tühisuse alusele, ei ole Kostjale ei õiguslikus ega faktilises plaanis mõistetav. TsÜS §-le 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja ei ole millegagi sisustanud ning Kostjale on seetõttu ka täielikult arusaamatu, millistel põhjustel võib üldkoosoleku otsuste puhul olla tegemist näiliku tehinguga ning millist tehingut siis osanikud varjata soovisid. Kostja leiab, et majandusaasta aruannet ning põhikirja uut redaktsiooni kinnitavad üldkoosoleku otsused ei saa olla näilikud, kuivõrd selleks puudub igasugune mõistlik põhjus ning vajadus. lk 11 Kostja on seisukohal, et Hagejal ei ole ka osanike otsuse vaidlustamise õigust.

§ 178

lg 1 sätestab, et kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Käesoleval juhul on Hageja eriõiguseellane A M osalenud otsuse tegemisel, seega ei ole Hagejal õigust osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Lisaks märgib Kostja, et Hageja ei ole ka millegagi tõendanud, et Kostja juhatuse liige osanikke kallutas ning sellekohane seisukoht on ilmselgelt meelevaldne ja väär. Kostja juhib kohtu tähelepanu Kostja üldkoosoleku hääletusprotokollist nähtuvatele osanike isikukoodidele, millest nähtub, et suure osa Kostja osanike näol on tegemist kõrges eas olevate isikutega, millest saab ja tuleb järeldada, et Kostja juhatuse liikme poolt osanikele hääletussedelite isiklik kättetoimetamine olukorras, kus osanike näol on enamuses tegemist ka Kostja asukohas elavate isikutega, üksnes soodustas ja hõlbustas osanike hääleõiguse realiseerimist ja üldkoosoleku tõrgeteta läbiviimist. Ilmselgelt ei ole Kostja ega ka tema osanike huvides kulutuste tegemine 99 erineva postisaadetise saatmiseks. Kostja leiab, et äriühingu põhikiri ei saa olla vastuolus põhiseadusega ning et põhikiri seda ka ei ole.

§ 149

lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule § 149 2. lõikes sätestatut. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimuseta tehtud tehing on tühine. Mõjuval põhjusel võib osanik esimeses lauses sätestatud isikult nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku andmist. Seega on Kostja põhikirja punkt 3.2, mis lubab osa võõrandamist kolmandale isikule üksnes juhatuse eelneva otsuse ning esindusõigusliku juhatuse liikme notariaalselt tõestatud nõusoleku korral, äriseadustikuga kooskõlas ning lubatav ning retoorika kehtiva seadusega kooskõlas oleva põhikirja vastuolust põhiseadusega on sisutühi.

§ 151lg 1 kohaselt osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Seega on ka Kostja põhikirja punkt 3.3, mille kohaselt võib osa või osa osast pantida ainult osanike otsuse alusel, samuti seadusega kooskõlas ning lubatav. Hageja on esitatud hagis soovinud äriregistri 26.03.2013 kandemääruse tühistamist Kostja põhikirja muutmise osas. Kostja on seisukohal, et äriregistri kandemäärust ei ole võimalik tühistada.

§ 178

lg 6 sätestab, et kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Seega toimub tühise või kehtetuks tunnistatud otsuse alusel tehtud registrikande lk 12 muutmine kohtuotsusest tulenevalt seaduse alusel ning kandemääruse tühistamist ei toimu. Eeltoodust tulenevalt palub kostja Osaühing Hekva kohtul:

1. Jätta Saare Varahaldus OÜ hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata;
2. Jätta kõik Osaühingu Hekva menetluskulud Saare Varahaldus OÜ kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. I Kohus lähtub otsuse tegemisel järgmistest seadustest: TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Lõike 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

§ 168

lg 1 kohaselt kuulub osanike pädevusse põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine ja vähendamine. Osanikud võtavad

§ 170

lg 1 esimese lause järgi otsuseid vastu koosolekul või

§-s 173 sätestatud viisil. Koosolekule võib hääli edastada ka

§ 170lg-s 5 sätestatud viisil s.o.

edastades oma hääle osaühingule enne osanike koosolekut posti teel kirjalikus vormis.

§ 171lg.

1 järgi osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.

§ 172lg.

2 järgi juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

§ 173

lg 1 järgi on osanikel õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Lõike 2 kohaselt saadab juhatus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. lk 13

§ 175lg.

1 järgi on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Lõike 2 kohaselt põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti.

§ 1771

lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. II Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Osaühingul Hekva on vastavalt registri väljavõttele 119 osanikku, s.h Saare Varahaldus OÜ. Osaühingul on kolm juhatuse liiget : E K, KK ja Mati Mägi.

2. 2013 osanike otsusega kinnitati osaühingu põhikiri /t.l. 8/, mille p. 3.2 kohaselt osa võõrandamine kolmandale isikule on lubatud üksnes juhatuse eelneva otsuse ning esindusõigusliku juhatuse liikme notariaalselt tõestatud nõusoleku korral. Punkti 3.
3. kohaselt osa või osa osast võib pantida ainult osanike otsuse alusel. Osanike kirjalikul koosolekul olid päevakorras järgmised küsimused:
4. 2012.a. majandusaasta aruande kinnitamine.
5. Põhikirja muutmine ja uue põhikirja kinnitamine.
6. U P kui müüja ja osaühing Saare haldus kui ostja vahel
8. 2013 sõlmitud osaühingu osa võlaõiguslikust lepingust teavitamine. Hääletamine toimus kirjalikult ja selle kohta on koostatud kirjaliku koosoleku protokoll /t.l. 12/, mis on digiallkirjastatud
11. Hääled anti kirjalikult /t.l. 29-75/ ajavahemikus
12. 03-
13. 03
14. III Kostja vaidlustas hageja õiguse hagi esitada. Kostja leiab, et kohus oleks pidanud jätma hagi menetlusse võtmata põhjusel, et hagejal puudus vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal õigusvõime. Hageja kanti äriregistrisse
16. 2013 ja tema õiguste riive ei olnud otsuse vastuvõtmise ajal võimalik. Tsiviilseadustiku Üldosaseaduse (TsÜS) § 26 lg. 2 järgi eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. On õige, et hageja kanti äriregistrisse
19. Samas on ta asutamisel oleva äriühinguna juba
21. 2013 omandanud kostja osa /t.l. 114/. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-65-08 p.16 selgitanud kellel on õigus osanike otsuse tühistamise hagi esitamiseks. Hageja võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. lk 14 Seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist. Kolleegiumi arvates võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab

§ 178lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

Hageja omandas osa enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja on kantud osanikuna kostja osanike nimekirja. Vaidlust ei ole, et ta on kostja osanik. On ilmne, et vastuvõetud otsused riivavad tema huve. Seega oli hagejal TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi osanikuna ja seega on tal õigus esitada hagi kostja otsuse vaidlustamiseks, mis puudutab otseselt tema õigusi, s.o. põhikirja muudatust ja hagi on menetlusse võetud õigesti. Asjaolu, et kostja ei olnud osa omandamisest teadlik, samuti, et hageja õiguseelneja otsuste poolt hääletas, ei oma hageja subjektiivse õiguse realiseerimise suhtes tähtsust. Kuna hageja õigustatud huvist saab rääkida vaid põhikirja muutmise ja kinnitamise otsuse suhtes ja teiste otsuste puhul on hageja õiguste riive kaheldav, jätkab kohus menetlust vaid nimetatud otsuse osas. IV Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas osanike üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise teade jõudis osanikeni vähemalt nädal enne osanike poolse seisukoha andmise tähtaega s.o. nädal enne 22. 03. 2013 e. hiljemalt 15. 03. 2013. Hageja ei pea usutavaks, et teate tavalise edastamise korral oleks see võimalik, kuna juhatus otsustas põhikirja muutmise 15. 03. 2013.a. Hageja leiab, et isegi kui teade otsuste vastuvõtmisest postitati 15. märtsil 2013 jõudis see saajateni mitte enne kui 19. 03. 2013. Kostja vaidleb hageja seisukohale vastu põhjusel, et tegelikult ei kutsutud koosolekut kokku vaid otsused võeti vastu ilma koosolekut kokku kutsumata

§ 173

sätestatud viisil, mille kohta on tehtud märge ka osanikele adresseeritud teates. Kostja on veendunud, et osanike

2. 2013.a. otsuse vastuvõtmisel oli esindatud 100 % hääleõiguslike osanike häältest ja seega, isegi kui koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud oli otsuste vastuvõtmine õigustatud

§ 1721

alusel, mille kohaselt kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Tegelikult ei ole kostja tõendanud osanike 100 % osalust otsuste vastuvõtmisel. Isegi kui lahutada nimekirjast selleks ajaks surnud isikud, siis ei osalenud hääletuses: K A, A K, A K, U V, T K, Ü M, A O ja A R. Puuduvad andmed selle kohta, kas nendele isikutele vastuvõtmisele kuuluvate otsuste eelnõud ja vastavad hääletusankeedid edastati e. siis ei ole nende isikute puhul selge, kas neil oli võimalik otsuse vastuvõtmisel osaleda. Seega ei saa rääkida 100 protsendilisest osalusest otsuste vastuvõtmisel ja oluline on, et otsused oleksid vastu võetud protseduurireegleid järgides. lk 15 Esitatud osanike otsuste ja kinnituste vormidest ei selgu, millal ja mil moel need osanikele kätte toimetati. Ühelgi vormil ei ole märgitud tähtaega, millal peaks need tagastama osaühingule Hekva ja milline oli otsuste redaktsioon, mille suhtes osanikud pidid oma seisukohta väljendama. Kostja ei ole pidanud vajalikuks nimetatud tõendeid ka kohtule esitada. Kohus ei pea usutavaks kostja väidet, et enamikule osanikest toimetas teate kätte juhatuse liige isiklikult, et hõlbustada nende hääleõiguse realiseerimist. Isegi kui see selliselt toimus, võib pigem põhjendatuks pidada hageja väidet, et osanikud ei olnud otsuste vastuvõtmisel vabad oma tahte väljendamisel vaid juhatuse liige võis neid selles ka mõjutada. Ka ei ole selge millises vormis ja millise otsuse eelnõu poolt või vastu osanikud hääletasid. Kuna puuduvad tõendid otsuse eelnõu edastamise kohta osanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuleb tunnistada, et otsuste vastuvõtmisel on rikutud olulisi protseduurireegleid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud vaidlustatud otsuste vastuvõtmist seaduses ettenähtud korras, mistõttu otsus osaühingu põhikirja muutmiseks tuleb tunnistada tühiseks (

§ 1771). V Hageja on taotlenud kohtult OÜ Hekva põhikirja punktide 3.2 ja 3.3.

vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega põhjusel, et see piirab liigselt omaniku õigust oma vara vabalt kujunenud tahte kohaselt käsutada. Kuna kohus tunnistab põhikirja muutmise otsuse tühiseks ei pea kohus põhjendatuks tühise otsusega põhikirja lisatud muudatuse põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Küll aga tuleb enne uue otsuse vastuvõtmist kaaluda selle vastavust Põhiseadusele. VI Hageja taotleb äriregistri

2. 2013 kandemääruse OÜ Hekva põhikirja muutmise osas tühistamist. TsÜS § 38 lg. 8 kohaselt kui otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kanda muutmiseks. Kuna kohus tunnistas tühiseks otsuse, mille alusel kandemääruse avaldus esitati, siis kuulub kandemäärus põhikirja muudatuse registreerimiseks tühistamisele käesoleva kohtulahendi alusel. VII Menetluskulud. TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotles kohtult enammakstud riigilõivu tagastamist summas 69,55 eurot. TsMS § 150 lg. 1 p. 1 kohaselt tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.. Seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas
3. 55 € . Kohtunik: Külli Mõlder /digiallkirjastatud/ tagastatakse