lg 4 alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub poolte esindajatele kättetoimetamisega. MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA TAOTLUSED Kohtu menetluses on M. N.e hagi OÜ Sindi Vesi vastu omandiõiguse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. 15.06.2017 korraldaval kohtuistungil pooled teatasid kohtule, et on jõudnud kokkuleppele menetluse lõpetamises selliselt, et neil vastastikused nõuded puuduvad, pooled vastastikku teineteisele midagi ei võlgne ja kumbki pool teisele midagi ei maksa, poolte 2-13-30311 menetluskulud jäävad nende endi kanda. Poolte taotlusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 2 alusel kohus protokollis kokkuleppe. Pooled kinnitasid, et jäävad protokollitud kokkuleppe juurde, palusid selle kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 150 euro, tagastamist ja kandmist hageja eest lõivu tasunud Ü.M. arvelduskontole. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisid kokku, et iga menetlusosaline kannab enda menetluskulud. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, puudub vajadus kindlaks määrata menetluskulude suurust. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist kompromissi sõlmimise tõttu. Kohtutoimiku andmetel selles asjas hageja eest tasus riigilõivu 300 eurot Ü.M. 13.06.2013 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011, Pärnu Maakohtu viitenumbriga 2900072369 (maksekorraldus nr 454).
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodu alusel tuleb hagejale tagastada 150 eurot ning hageja taotlusel kanda see Ü. M. arvelduskontole.
lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lgte 1 ja 3 alusel jõustub määrus menetlusosaliste esindajatele kättetoimetamisest. Kuna selles asjas on riigilõiv tasutud enne 01.07.2014 nõuete arvestamise programmi juurutamist, tuleb määrus riigilõivu tagastamiseks saata Riigi Tugiteenuste Keskusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.