) § 271 lg 1 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja võlgnevus üürilepingu alusel hageja ees on järgmine: tasumata üür 19500 krooni (1246,28 eurot), tasumata haldus- ja hooldusteenuste kulu 8017,20 krooni (512,39 eurot), tasumata elektrienergia kulu 2447,30 krooni (156,41 eurot), tasumata soojusenergia kulu 10433,08 krooni (666,80 eurot) ning tasumata vee kulu 3123,90 krooni (199,65 eurot); kogusummas 2781,53 eurot (s.o 43521,49 krooni). Kokku võlgnevus xxxxxxxxxxxxxxxxxlinn korteriomandi üürilepingu kohustuste mittetäitmises tõttu 2781,53 eurot. Tõenditeks on: üürileping (tl. 3-5), Jõgeva Elamu AS arved (tl. 8-20), Eesti Energia AS arve (tl. 21), Eraküte AS arved (tl. 22-31), OÜ Jõgeva Vesi võlateatised (tl. 32-33).
lg 1 sätestab: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on üürilepingu punktis 2.2.9 kokku leppinud, et tähtaegselt tasumata arvetelt maksab üürnik viivist 10% päevas iga viivitatud päeva eest kuni arve tasumiseni. Hageja on arvestanud tähtajaliselt tasumata arvetelt viivist kogusummas 15790,33 eurot (247065 krooni). Hageja on vähendanud viivist põhinõude ulatuseni, summani 2781,53 eurot, kuna täies ulatuses viivise nõue oleks kostja suhtes ebamõistlikult koormav. 3
Kohus leiab, et kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on silmnähtavalt ebamõistlik ning sellest tulenevalt liigsuur, ei ole pooled käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Viivis 10% päevas üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumise puhul ei mahu kohtu hinnangul hea usu põhimõtte raamidesse. Üürilepingust ja hagiavaldusest nähtuvalt sõlmis kostja üürilepingu oma elamispinnavajaduse rahuldamiseks aga mitte näiteks kasumi saamise eesmärgil äritegevuseks, mistõttu saab viivisel olla kohustuse täitmise tagamise ehk õiguskaitsevahendi iseloom (
Hagiavaldusest ega tõenditest ei nähtu muid asjaolusidnäiteks kahju tekkimist hagejale vms, mis õigustaks sedavõrd suure viivise rakendamist. Seetõttu kohus vähendab viivisemäära
lg 1 teises lauses toodud viivisemäärani, s.o
toodud intressimäär + 7% aastas.
lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.