← Eesti

2-12-24028/13

Obsah (8)§ 428§ 386§ 177§ 429§ 173§ 1741§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-12-24028 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2012.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-12-24028 Tsiviilasi Riigimetsa Maja

§ 428

lg 1 p 3 alusel menetlus Riigimetsa Majandamise Keskuse hagi OÜ Stesamex ja Axxxxx Sxxxx vastu hagist loobumise tõttu. 1 3. Tühistada

§ 386

lg 4 alusel Tartu Maakohtu 12.09.2012.a määrus hagi tagamise abinõu asendamise kohta. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud kostjate kanda. Edasikaebamise kord: Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigimetsa Majandamise Keskuse esindaja PlusPlus Inkasso OÜ volitatud esindaja esitas 18.06.2012.a kohtule koos hagi tagamise avaldusega hagiavalduse, milles taotles kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevuse summas 10 748,40 eurot, leppetrahvi summas 3869,42 eurot ja viiviste summas 2579,62 eurot väljamõistmist. Lisaks taotleti hagiavalduses kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viiviste väljamõistmist 0,5% iga maksmisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt solidaarselt menetluskulude summas 640 eurot väljamõistmist ning tuginedes

§ 177

lgle 2 hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (0,02% päevas) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni (tl 4-5). Tartu Maakohtu 22.06.2012.a määrusega jäeti hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata (tl 23-25). 25.06.2012.a esitas hageja hagi tagamise taotluse seada hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale kinnisasjale hüpoteek summas 17 837,44 eurot (tl 27). Tartu Maakohtu 27.06.2012.a määrusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus osaliselt ning seati hagi tagamise abinõuna Axxxxx Sxxxxx omandis olevale Jõgevamaal Jõgeva linnas xxxxxxxxx asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx) esimesele vabale järjekohale Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks kohtulik hüpoteek summas 15 640 eurot (tl 38-42). 05.09.2012.a esitas hageja kohtule taotluse muuta hagi tagamise abinõu ning kohustada pankrotihaldur ja kohtutäitur Oksana Kušmeid peale kinnistule nr 1890935 seatud hüpoteegiga tagatud Swedbank AS nõude rahuldamist ülejääv raha hoiustada kuni tsiviilasjas nr 2-12-24028 lahendi jõustumiseni kas kohtutäituri või kohtu pangakontol (tl 56-57). Tartu Maakohtu 12.09.2012.a määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks ning kohustati hagi tagamise abinõuna kohtutäitur Oksana Kušmeid peale Axxxxx Sxxxxx omandis olevale Jõgeva linnas xxxxxxxxx asuvale kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud Swedbank AS nõude rahuldamist ülejääv raha 15 640 euro ulatuses hoiustama kas kohtutäituri enda või kohtu pangakontol hageja nõude tagamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-12-24028 lõpplahendi jõustumiseni (tl 73-76). 2 13.09.2012.a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt rahuldas kostja 12.09.2012.a hageja nõude ning seega ei ole vajalik ühegi hagi tagamise abinõu rakendamine. Seega loobub hageja hagist ning palub kohtul tsiviilasjas menetlus lõpetada (tl 77-78). 26.09.2012.a edastas kohus hagejale ja kostjatele kirja, milles selgitas hagist loobumise tagajärgi ning andis pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks (tl 81-82). Tähtajaks menetlusosalised kohtule vastanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et Riigimetsa Majandamise Keskuse esindaja volitatud esindaja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning tsiviilasjas menetlus lõpetada.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus määras enne hagist loobumise vastuvõtmist pooltele tähtaja kohtule seisukohtade avaldamiseks. Pooled ei ole kasutanud võimalust ega esitanud kohtule omapoolseid seisukohti. Seega puuduvad kohtu hinnangul hagist loobumise vastuvõtmist takistavad asjaolud ning hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada. 2. Kohus peab oluliseks veelkord selgitada, et vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ning lähtudes

§ 429lg-st 1 lõpetatakse menetlus kohtumäärusega.

Hagist loobumise tagajärjed on sätestatud

§-s 432, mille kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole hagejal võimalik edasiselt pöörduda kohtu poole samal alusel samade kostjate vastu sama nõudega. 3.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tartu Maakohtu 27.06.2012.a määrusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus osaliselt ning seati hagi tagamise abinõuna Axxxxx Sxxxxx omandis olevale Jõgevamaal Jõgeva linnas xxxxxxxxx asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx) esimesele vabale järjekohale Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks kohtulik hüpoteek summas 15 640 eurot (tl 38-42). Nimetatud hagi tagamise abinõu asendati Tartu Maakohtu 12.09.2012.a määrusega, millega rahuldati hageja taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks ning kohustati hagi tagamise abinõuna kohtutäitur Oksana Kušmeid peale Axxxxx Sxxxxxxomandis olevale Jõgeva 3 linnasxxxxxxxxxxxasuvale kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud Swedbank AS nõude rahuldamist ülejääv raha 15 640 euro ulatuses hoiustama kas kohtutäituri enda või kohtu pangakontol hageja nõude tagamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-12-24028 lõpplahendi jõustumiseni (tl 73-76). Kuna käesoleva määrusega võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, tuleb tühistada senises menetluses Tartu Maakohtu 12.09.2012.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. 4.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

§ 168

lg-st 5, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna hagist loobumise avalduse kohaselt on sellesisulise avalduse esitamise kohtule tinginud esitatud nõude rahuldamine kostja poolt, tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjad kohtule tähtaegselt menetluskulude kohta seisukohta ei avaldanud. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks hageja esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 640 eurot ning tuginedes

§ 177

lg-le 2 hageja kasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni (tl 5). Hagiavalduse lisana on esitatud Võlakütid OÜ 18.06.2012.a koostatud arve nr 12622, mille kohaselt on esindustasu OÜ Stesamax kohtumenetluses hagiavalduse koostamisel ja kohtusse esitamisel summas 640 eurot. Maksjana on nimetatud arvel märgitud AS Riigimetsa Majandamise Keskus (tl 6). Kohus, lähtudes

§ 1741

lg-st 1 ja hagiavalduses taotletust, andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude kohta esitas seisukoha hageja, millest lähtuvalt ei ole hagejal kostjate vastu menetluskulude nõuet, kuivõrd kostja tasus hagejale võlgnevuse, sh menetluskulud. Seega puudub kohtul vajadus käsitleda hageja poolt hagiavalduses taotletut menetluskulude kohta.

§ 150

lg 2 p 2 järgi tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Ülle Raag kohtunik 4 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.