Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud üleandmisega kostja elukohas tema emale Elvi Luigasele 25.06.2012.a.(tl 68). Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses (tl.5).
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2.Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 396 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (Laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta VÕS § 397 lg 1 alusel intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse 2/4 sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3. Hageja nõuab kostjalt
alusel viivise väljamõistmist lepingus sätestatud määras 26,03 % aastas ehk 0,071 % päevas.
§-st 367 alusel arvutab kohus viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 02.10.2012 (kaasa arvatud). Ajavahemikul 16.06.2012 kuni 02.10.2012 on kostja olnud viivituses 109 päeva, millise perioodi eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele veel 310,65 eurot (4020,82 x 0,071 % x 109). Koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab viivis seega 1144,20 eurot (833,55+310,65). 4. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seega 7973,08 eurot ning lisanduv viivis alates 03.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades VÕS § 6 lõikes 2 sätestatud hea usu põhimõtet ja kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), on lisanduva viivise maksimaalseks summaks 4020,82 eurot. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas 1.
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl 4-5), taotledes kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu –543,24 eurot ja õigusabikulude 95,87 eurot väljamõistmist. Seetõttu määrab kohus hüvitatavad B. A. S. .
L. 2.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 543,24 eurot (maksekorraldus tl 8). Seega kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohtuvälised kulud on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137 (26.11.2010.a. redaktsioonis), mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 3/4 eurot. 3. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud B. V. K. OÜ töötaja (tl.9). Esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud B. V. K. OÜ arve nr.504 30.03.2012.a., summas 95,87 eurot (tl.60-61) ja maksekorralduse arve tasumise kohta (tl.62). Kuna lepingulise esindaja kulu ei ületa kehtestatud piirmäära ning on kohtu hinnangul, arvestades lepingulise esindaja poolt tehtud tööd - arvel nr.504 kirjeldatud võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagiavalduse koostamist – ka vajalikud ja põhjendatud, tuleb need kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. Seega hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 639,11 eurot (543,24+ 95,87). 4.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.