← Eesti

2-12-14846/22

Obsah (8)§ 402§ 34§ 404§ 408§ 416§ 420§ 94§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 3. mai 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg

) erinevatele sätetele 2011.aasta või hilisema aja redaktsioonides.

-s muudetud ja lisatud sätted (eelkõige 2011.aastal) tarbijakrediidilepingute osas ei oma tagasiulatuvat jõudu. 1) Poolte vahel on sõlmitud kaks tarbijakrediidilepingut – summale 15 000 krooni märtsis 2007 ning summale 6000 krooni detsembris 2007. Seda kinnitavad hageja poolt kostjale saadetud laenutaotluste allkirjastamine, nende hagejale tagastamine ning raha ülekandmine kostjale (tl 29-31). Vastavalt

§ 402

sätetele on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja (selleks nimetab hageja end laenulepingu üldtingimustes ise) annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Antud juhul on hageja just selline isik, kes on kostjale kui tarbijale laenu andnud. Kostja vastab tarbija definitsioonile

§ 34

mõttes; 2) Sõlmitud lepingud ei vasta seaduse nõuetele.

§ 404

lg 1 kohaselt pidi tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Kohtule on esitatud kaks sellist tarbija allkirjaga dokumenti – 11.03.2007 laenutaotlus (tl 29) ning hageja blanketil kiri kostja allkirjaga 13.12.2007 (tl 30). Vastavalt

§ 404lõikele 2 peavad tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses olema 3

(6)Tsiviilasi nr 2-12-14846 märgitud: 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma; 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad; 4) intressimäär aasta kohta; 5) muud krediidilepinguga seotud kulud, sealhulgas tarbija kanda olevad krediidivahenduskulud, nende suuruse mitteteadmise korral nende arvutamise alused; 6) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 7) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 8) tarbija õigus jätta krediidi enneaegse tagasimaksmise korral maksmata intress krediidi kasutamata jätmise aja eest ja mitte kanda selle aja eest muid krediidiga seotud kulusid; 9) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg; 10) tarbijalt nõutavad tagatised. On ilmne, et 13.12.2007 dokument ei vasta ühelegi ülalloetletud tingimusele, 11.03.2007 laenutaotluses on täidetud vaid

§ 404lg 2 p 1 tingimus.

Kohus rõhutab, et

§ 404

lõigetest 1 ja 2 tulenevate vorminõuete täitmiseks ei ole piisav lõikes 2 sätestatud andmete sisaldumine krediidiandja poolt kasutatavates tüüptingimustes (nagu antud juhul mõlema lepingu puhul viidatud on (tarbija kinnitab, et „on nõus laenutingimustega“). Vajalik on lõikes 2 sätestatud andmete eraldi väljatoomine lepingu sõlmimisel. 3) Krediidilepingud muutusid siiski kehtivaks laenu kättesaamisega (tl 31) vaatamata

§ 404

lg 2 nõuete mittetäitmisele (

§ 408lg 2).

Kehtivaks muutusid lepingud koos hageja tüüptingimustega (tl 28), kuid seda mõistagi ulatuses, milles need ei ole seadusega vastuolus ja tühised. Pooled on arvete esitamisel ja maksete tegemisel käsitlenud kahte krediidilepingut ühena. 4) Hageja poolt krediidilepingute ülesütlemine on tühine.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Nagu nähtub kostja esitatud konto väljavõtetest (tl 65-70), ei ole ta kordagi alates märtsist 2007 kuni oktoobrini 2011 jätnud tasumata laenumakseid kolme järjestikuse kuu jooksul. Võrreldes tehtud makseid esitatud arvetega (tl 71-127), ei ole kostja teinud ühtki makset ka ebapiisavalt, s.t osaliselt, vaid maksnud alati temale esitatud arve täies mahus. Hageja edastatud väidetav ülesütlemisavaldus (tegelikult 4

(6)Tsiviilasi nr 2-12-14846 22.12.2011 arve, tl 32) nõuab osamakse tasumist koheselt ega anna seaduses sätestatud kahenädalast tähtaega, rääkimata läbirääkimisteks võimaluse andmisest. Kõnealused sätted on tarbijast krediidivõtja kasuks imperatiivsed – s.t kuivõrd hageja ei ole seaduses sätestatud ülesütlemise eeldusi täitnud, on see tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 kohaselt kui seadusega vastuolus olev tehing. Tarbijakrediidilepingu kohta käivate sätete kohustuslikkust ja täpset järgimist nõuavad

§ 420ja § 421.

Tulenevalt käesolevas punktis tuvastatust ei ole hagejal ka õigust nõuda kahju hüvitamist seoses makstud teenustasuga OÜ-le Incure Inkasso Agentuur (nõue loovutati jaanuaris 2012 – tl 140), sest lepingujärgset nõuet tulenevalt selle ülesütlemisest hagejal kostja vastu ei olnud (vt ka allpool p 6). 5) Tüüptingimuste kohane intressimäär ei kehti ning kohaldada tuleb

§ 94

lg 1 sätteid.

§ 408

lg 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul (vt eespool p 3) puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Laenutaotlustest, hageja tüüptingimustest ega kostja 13.12.2007 allkirjaga avaldusest ei ole võimalik näha krediidi kulukuse määra ega

§ 404

lg 2 p 2 kohast krediidi brutosummat ei 15 000-kroonise ega 6000-kroonise laenu puhuks.

§ 94

lg 1 kohaselt on selliseks intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit. Tegemist on aastase intressimääraga, mis Ametlike Teadaannete andmeil (http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&srange=1119&steateliigid=2601659;) on lepingute kehtivusest alates olnud järgmine: 1) kuni 01.07.2007 4,0% 2) kuni 01.01.2008 4,0% 3) kuni 01.07.2008 4,0% 4) kuni 01.01.2009 2,5% 5) kuni 01.07.2009 1,0% 6) kuni 01.01.2010 1,0% 7) kuni 01.07.2010 1,0% 8) kuni 01.01.2011 1,0% 9) kuni 01.07.2011 1,25% 10) kuni 01.01.2012 1,0% 11) kuni 01.07.2012 1,0% 12) kuni 01.01.2013 0,75%. 6) Kostja on lepingu täitnud. Lähtuvalt võetud laenusummadest ja eelmises punktis sätestatud intressimäärast pidanuks kostja hiljemalt 19.03.2011 (4 aastat laenu saamisest) tagastama 15 000 krooni + intressina ca 2,19% aastas (eelmärgitud intressimäärade keskmine alates 01.01.2007 – 01.07.2011) ehk nelja aasta peale kokku ligikaudu 1314 krooni. Detsembris 2007 võetud laenu osas ei ole selge, milline oli laenu tähtaeg, kuid kuna kostja tasus laenumakseid ühe igakuise maksena mõlema laenu kohta, tuleks ka selle laenu puhul lugeda tasumise tähtajaks neli aastat. Seega pidanuks kostja tagastama hiljemalt 19.12.2011 6000 krooni + intressina ca 1,86% aastas ehk nelja aasta peale kokku ligikaudu 446 krooni. Kokku seega kahe laenu alusel 22 760 krooni. Asjas puudub aga vaidlus selles (seda tõendavad ka kostja esitatud konto väljavõtted), et kostja on kõnealuse ajavahemiku jooksul lepingute täitmiseks tasunud hagejale 27 367 krooni, mistõttu puuduvad hagejal nõuded kostja vastu. Meeldetuletusmaksete osas märgib kohus, et kostja on küll õigesti esile toonud, et kasutas hagejat informeerimata võimalust maksepuhkuseks ja jättis osad maksed 5

(6)Tsiviilasi nr 2-12-14846 tasumata, kuid vähemalt jaanuaris 2009, veebruaris 2010 ja juulis ning augustis 2011 ei olnud alust maksepuhkust kasutada – s.t selleks ajaks pakutud maksepuhkuse kuud olid ära kasutatud. Kuni juulini 2011 ei teinud kostja makseid 13 kuul (tegelikult 14, kuid septembris 2009 on tehtud kaks makset), samas oli maksepuhkust pakutud 9 korda. Seega oli hagejal põhimõtteliselt õigus nimetatud neljal korral meeldetuletusmakset lepingu üldtingimuste järgi nõuda (kostja viitab ekslikult

§ 415

lõikele 1, mis kehtib kostja esitatud redaktsioonis alles alates 01.07.2011), kuid ka selle õiguse puhul on kostja tehtud maksetega kõik hageja nõuded täitnud. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Hagi esitamise ajaks on kostja tagastanud temale antud laenu tähtaegselt ning tasunud sellelt seadusekohase intressi ja meeldetuletusmaksete eest (tasunud isegi rohkem). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.