) erinevatele sätetele 2011.aasta või hilisema aja redaktsioonides.
-s muudetud ja lisatud sätted (eelkõige 2011.aastal) tarbijakrediidilepingute osas ei oma tagasiulatuvat jõudu. 1) Poolte vahel on sõlmitud kaks tarbijakrediidilepingut – summale 15 000 krooni märtsis 2007 ning summale 6000 krooni detsembris 2007. Seda kinnitavad hageja poolt kostjale saadetud laenutaotluste allkirjastamine, nende hagejale tagastamine ning raha ülekandmine kostjale (tl 29-31). Vastavalt
sätetele on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja (selleks nimetab hageja end laenulepingu üldtingimustes ise) annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Antud juhul on hageja just selline isik, kes on kostjale kui tarbijale laenu andnud. Kostja vastab tarbija definitsioonile
mõttes; 2) Sõlmitud lepingud ei vasta seaduse nõuetele.
lg 1 kohaselt pidi tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Kohtule on esitatud kaks sellist tarbija allkirjaga dokumenti – 11.03.2007 laenutaotlus (tl 29) ning hageja blanketil kiri kostja allkirjaga 13.12.2007 (tl 30). Vastavalt
Kohus rõhutab, et
lõigetest 1 ja 2 tulenevate vorminõuete täitmiseks ei ole piisav lõikes 2 sätestatud andmete sisaldumine krediidiandja poolt kasutatavates tüüptingimustes (nagu antud juhul mõlema lepingu puhul viidatud on (tarbija kinnitab, et „on nõus laenutingimustega“). Vajalik on lõikes 2 sätestatud andmete eraldi väljatoomine lepingu sõlmimisel. 3) Krediidilepingud muutusid siiski kehtivaks laenu kättesaamisega (tl 31) vaatamata
lg 2 nõuete mittetäitmisele (
Kehtivaks muutusid lepingud koos hageja tüüptingimustega (tl 28), kuid seda mõistagi ulatuses, milles need ei ole seadusega vastuolus ja tühised. Pooled on arvete esitamisel ja maksete tegemisel käsitlenud kahte krediidilepingut ühena. 4) Hageja poolt krediidilepingute ülesütlemine on tühine.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Nagu nähtub kostja esitatud konto väljavõtetest (tl 65-70), ei ole ta kordagi alates märtsist 2007 kuni oktoobrini 2011 jätnud tasumata laenumakseid kolme järjestikuse kuu jooksul. Võrreldes tehtud makseid esitatud arvetega (tl 71-127), ei ole kostja teinud ühtki makset ka ebapiisavalt, s.t osaliselt, vaid maksnud alati temale esitatud arve täies mahus. Hageja edastatud väidetav ülesütlemisavaldus (tegelikult 4
Tulenevalt käesolevas punktis tuvastatust ei ole hagejal ka õigust nõuda kahju hüvitamist seoses makstud teenustasuga OÜ-le Incure Inkasso Agentuur (nõue loovutati jaanuaris 2012 – tl 140), sest lepingujärgset nõuet tulenevalt selle ülesütlemisest hagejal kostja vastu ei olnud (vt ka allpool p 6). 5) Tüüptingimuste kohane intressimäär ei kehti ning kohaldada tuleb
lg 1 sätteid.
lg 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul (vt eespool p 3) puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Laenutaotlustest, hageja tüüptingimustest ega kostja 13.12.2007 allkirjaga avaldusest ei ole võimalik näha krediidi kulukuse määra ega
lg 2 p 2 kohast krediidi brutosummat ei 15 000-kroonise ega 6000-kroonise laenu puhuks.
lg 1 kohaselt on selliseks intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lõikele 1, mis kehtib kostja esitatud redaktsioonis alles alates 01.07.2011), kuid ka selle õiguse puhul on kostja tehtud maksetega kõik hageja nõuded täitnud. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Hagi esitamise ajaks on kostja tagastanud temale antud laenu tähtaegselt ning tasunud sellelt seadusekohase intressi ja meeldetuletusmaksete eest (tasunud isegi rohkem). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.