) § 405 lg 1 p 7 alusel kirjalikus menetluses. Kohus menetlusse võtmisel selgitas pooltele, et menetleb asja lihtsustatud menetluses. Kohus kuulas pooled 12.03.2013 eelistungil ära, võimaldas seejärel pooltel esitada täiendavaid kirjalikke tõendeid ja seisukohti. 30.10.2013 määrusega kohus teatas menetlusosalistele lahendi teatavakstegemise aja ning määras tähtpäeva menetluskulude nimekirjade esitamiseks, selgitades, et
lg 1 p 3 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulud suuruse. Pooled kohtule oma kulude nimekirju ei esitanud. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on 2 rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 järgi (05.04.2011 jõustunud redaktsioonis) võib hagi esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Pooled sõlmisid 29.12.2006 laenulepingu, millega hageja sai kostjalt laenu 217 436 €. 2009.a jaanuarist tekkis hagejal panga ees võlgnevus. Kostja esitatud laenumaksete aruandest (lk 58-61) nähtub, et järjepidevalt on hageja võlgnevus suurenenud 2009.a oktoobrist. Kostja on hagejale saatnud x aadressile korduvalt teateid võlgnevuse kohta (lk 96-97), kirjade väljasaatmine on kostjal registreeritud (lk 98-100). Hageja 12.03.2013 eelistungil kinnitas, et elab nimetatud aadressil. 03.05.2010 tähtpostiga hagejale saadetud teatega kostja ütles laenulepingu üles alates 20.05.2010, tähtkiri toimetati hagejale kätte 18.05.2010 (lk 102 – 104). 07.02.2011 kostja esitas hagejale võlgnevuse tasumise nõude (lk 105). Võlgnevuse ja lepingu ülesütlemise teated edastas kostja ka hageja internetipanga kontole, kostja on tõendanud, et hageja pärast võlgnevuse tekkimist ja pärast lepingu ülesütlemist korduvalt kasutas internetipanka (internetipanga logid lk 106 – 109). Hageja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Vaidlusaluse täitemenetluse nr x algatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 21.06.2011 sissenõudja AS SEB Pank avalduse ja täitedokumendiks oleva hüpoteegi seadmise lepingu, millega kostja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele, alusel. 16.05.2012 kohtumäärusega kohus rahuldas T. U. 16.05.2012 kell 9:09 esitatud taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist ning peatas täitemenetluse nr x. Hagi tagamise määrusega kohus kohustas hagejat esitama nõuetekohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hiljemalt 15.06.2012. Kohtumäärus saadeti kohtutäiturile e-posti teel kell 12:20 (eeltagamise toimik, lk 30), kohtutäitur kinnitas kohtumääruse kättesaamist kell 12:56, teatades, et võlgniku kinnisvara on täitemenetluses enampakkumisel võõrandatud enne kohtumääruse laekumist (eeltagamise toimik lk 34). Hageja esitas kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 12.06.2012.
lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kohus võttis hagi menetlusse 31.10.2012 määrusega, pärast hageja poolt kohtu nõudmisel hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, hagi on kostjale kätte toimetatud, seega hagi esitamise aeg on 12.06.2012. 16.05.2012 toimunud kordusenampakkumisel hagejale kuulunud kinnistu võõrandati, 21.05.2012 maksti sissenõudjale jaotis välja ning täitemenetlus nr x lõpetati 21.05.2012 kohtutäituri otsusega (lk 47-48). Seega oli täitemenetlus lõppenud juba hagi esitamise ajal ning hageja oli kaotanud õiguse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmisest keelduma
lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Lisaks ei olnud kinnistu enampakkumisel võõrandamise ja täitemenetluse lõpetamise järel võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga hagiavaldusest nähtuvat hageja eesmärki vältida laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu võõrandamist (säilitada perele kodu). Samasugused alused sätestab
Hageja ei ole enampakkumist ega täitemenetluse lõpetamist vaidlustanud. Eeltoodu alusel ja juhindudes
TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg ning täitemenetluse lõpetamise järel hagejal ei olnud enam õigust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada. Eelnimetatud põhjusel hagi läbivaatamata jätmisel kohus hagiavalduses sundtäitmise lubamatuse kohta esitatud väiteid ei analüüsi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
20.04.2012 kohtumäärusega anti hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50% ulatuses ühekordse 3 maksena ühe aasta jooksul.
Hüvitatava summa ja tasumise tähtaja kohus määrab kindlaks eraldi määrusega pärast advokaadilt riigi õigusabi tasu ja kulu kindlaksmääramise taotluse saamist ja lahendamist.
lg 1 p 3 ja § 1741 lg-te 1 ja 4 koostoimest tulenevalt kostja AS SEB Pank ei või enam nõuda hagejalt kulude hüvitamist
lg 1 sätestatud korras.
lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.