lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on tasunud 09.02.2012 riigilõivu summas 639,11 eurot, mida kinnitab hagiavaldusele lisatud maksekorraldus (tl. 5). Seega tuleb hageja menetluskuluna riigilõiv 639,11 eurot kostjalt välja mõista. Hageja taotlusel ja
lg 2 alusel tuleb määruses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna viivise maksmise kohustus menetluskuludelt tuleneb seadusest ja hageja on seda nõudnud, tuleb viivis menetluskuludelt välja mõista. Viivise tasumise kohustuse tegelik realiseerumine oleneb kostjast, kellel on võimalik menetluskulud tasuda ilma igasuguse viiviseta hiljemalt käesoleva määruse jõustumise ajaks.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu saab määrus on määrukaebe korras vaidlustatav.
lg 3 kohaselt määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtunik Rita Kulberg 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.