← Eesti

2-12-22860/5

Obsah (11)§ 444§ 407§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 138§ 144§ 175§ 178§ 468

Tsiviilasi nr 2-12-22860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02.oktoober 2012.a, Põlva kohtumaja, Võ

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 18.07.2012.a.(tl 52). Hageja on esitanud 11.06.2012.a.(tl.9). taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastavalt VÕS § 142 lg 1 kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise 2/4 korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, , sealhulgas ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3. Hageja nõuab kostjalt

§ 367

alusel viivise väljamõistmist lepingus sätestatud määras 25,04 % aastas ehk 0,069 % päevas.

§-st 367 alusel arvutab kohus viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 02.10.2012 (kaasa arvatud). Ajavahemikul 12.06.2012 kuni 02.10.2012 on kostja olnud viivituses 113 päeva, millise perioodi eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele veel 124,30 eurot (1592,63 x 0,069 % x 113). Koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab viivis seega 1393,32 eurot (1269,02 + 124,30). 4. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seega 3309,56 eurot ning lisanduv viivis alates 03.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades VÕS § 6 lõikes 2 sätestatud hea usu põhimõtet ja kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), on lisanduva viivise maksimaalseks summaks 1592,63 eurot. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas 1.

§ 173

lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl 9), taotledes kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 319,55 eurot ja õigusabikulude 95,87 eurot väljamõistmist. Seetõttu määrab kohus

§ 1741lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka A.

U. hüvitatavad B. AS menetluskulud. 2.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 319,55 eurot (maksekorraldus tl 39). Seega kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või 3/4 muu tehinguga määratud esindaja.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137 (26.11.2010.a. redaktsioonis), mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. 3. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud B. V. K. OÜ töötaja (tl.13). Esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud B. V. K. OÜ arve nr.481 22.02.2012.a., summas 95,87 eurot (tl.37) ja maksekorralduse arve tasumise kohta (tl.38). Kuna lepingulise esindaja kulu ei ületa kehtestatud piirmäära ning on kohtu hinnangul, arvestades lepingulise esindaja poolt tehtud tööd - arvel nr.481 kirjeldatud võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagiavalduse koostamist – ka vajalikud ja põhjendatud, tuleb need kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. Seega hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 415,42 eurot (319,55 + 95,87). 4.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.