Obsah (9)

§ 88§ 107§ 104§ 92§ 109§ 28§ 6§ 97§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-22571 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 22.mail 2013 Pärnu kohtumaja kantselei

§ 88lg 1 p-de 5 ja 7 alusel on tühine.

3. Lõpetada A. A. ja Helfer Kinnisvarahalduse OÜ vahel 01.12.2011 sõlmitud tööleping alates 14.04.2012

§ 107lg 2 alusel.

1. Mõista Helfer Kinnisvarahalduse OÜ-lt . A. kasuks välja hüvitis töölepingu tühise ülesütlemise eest A. A. 1,5 keskmise kuupalga ulatuses, s.o, arvestades töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega väljamõistetud summat 1,33 €, summas 958,67 € (üheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja 67 senti).
2. Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
3. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni 18.05.2012 otsusega rahuldati A. A. nõuded osaliselt ning tunnistati A. A. ja Helfer Kinnisvarahalduse OÜ vahel 01.12.2011 sõlmitud töölepingu OÜ poolt 30.03.2012

§ 88

lg 1 p-de 5 ja 7 alusel ülesütlemine tühiseks; lõpetati tööleping 30.03.2012

107 lg 2 alusel ning mõisteti Helfer Kinnisvarahaldus OÜ-lt A. A. kasuks välja hüvitis töölepingu tühisel ülesütlemisel avaldaja pooleteise (1,5) kuu keskmise töötasu määras brutosummas 960 €. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata A. A. nõude töölepingu tühisel ülesütlemisel hüvitise väljamõistmiseks summa 3840 € osas ja hüvitise töölepingu ülesütlemisel etteteatamise tähtaja mittejärgimisel summas 317,40 €.

1. Helfer Kinnisvarahalduse OÜ esitas 07.06.2012 Pärnu Maakohtule taotluse vaadata Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonis A. A. avalduse alusel lahendatud töövaidlusasi läbi hagimenetluses (tsiviilasi 2-12-22571). A. A. esitas kohtu nõutud tähtpäevaks 14.08.2012 kohtule hagiavalduse. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 alusel kohus võttis Helfer Kinnisvarahaldus OÜ taotluse alusel menetletavas asjas hagi menetlusse üksnes töövaidluskomisjonis rahuldatud ja kostja poolt vaidlustatud nõuetega: pooltevahelise töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine, töölepingu muul alusel lõpetamine ja kostjalt hageja kasuks hüvitise summas 958,67 € väljamõistmine. Samas hagis hageja esitatud nõuded mõista töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja rikkumise eest kostjalt välja hüvitis 15 kalendripäeva keskmise palga ulatuses ning mõista kostjalt välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis kokku 6 kuu keskmise palga ulatuses jättis kohus menetlusse võtmata, kuna töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jäetud nõuete osas hagi esitamise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Hageja nõuete menetlusse võtmata jätmist ei vaidlustanud.
2. Aivar Allikivi esitas18.06.2012 omakorda kohtule hagi töövaidluskomisjonis rahuldamata jäetud nõuete osas osaliselt: A. A. taotleb kostjalt välja mõista töölepingu tühise ülesütlemise eest (lisaks töövaidluskomisjonis väljamõistetud 960 eurole) hüvitis tema 4 kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 2560 € (tsiviilasi 2-12-29215). Kohus võttis hagi 17.10.2012 menetlusse ja liitis selle ühte menetlusse Helfer Kinnisvarahooldus OÜ taotluse alusel esitatud hagiga samas töövaidlusasjas.
3. A. A. esitas 21.02.2013 täiendava nõude kostjalt viivise saamiseks kohtuotsusega kostjalt väljamõistetavalt hüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 sätestatud määras alates töölepingu lõpetamisest kuni kahju hüvitamiseni. 22.02.2013 kohtumäärusega kohus jättis täiendava nõudeavalduse käiguta ja määras tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kuna A. A. puuduseid ei kõrvaldanud, jättis kohus 14.03.2013 määrusega täiendava nõudeavalduse menetlusse võtmata. 14.03.2013 kohtumäärust A. A.ei vaidlustanud ning määrus on jõustunud.
4. Töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustatud Helfer Kinnisvara OÜ-lt A. A. kasuks väljamõistetud hüvitise osas summas 1,33 € ning selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Samuti on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest hüvitisena 15 kalendripäeva ulatuses keskmise palga väljamõistmiseks ning nõue hüvitise väljamõistmiseks töölepingu tühisel ülesütlemisel summas 321,33 €, mille osas töövaidluskomisjoni otsust tähtaegselt ei vaidlustatud. 2
5. 09.aprilli 2013 kohtuistungil pooltele teatatud kohtulahendi teatavakstegemise aega kohus muutis kahel korral ning kohtulahend tehakse teatavaks 22.mail
6. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
7. Kahes ühte menetlusse liidetud hagis, vastavalt hageja poolt 06.12.2012 kirjalikult esitatud nõude täpsustusele (t.l 96), hageja esitas kokku järgmised nõuded: - tuvastada A. A. ja Helfer Kinnisvarahaldus OÜ vahel 01.12.2011 sõlmitud töölepingu tööandja poolt 30.03.2012 erakorraliselt ülesütlemise tühisus; - lõpetada tööleping

§ 107

lg 1 alusel alates ajast, mil tööleping oleks lõppenud ülesütlemise seaduslikkuse korral; - mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitis hageja 4 kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o kokku summas 2560 €. 8. Hageja ja kostja sõlmisid 01.01.2012 suulise tähtajatu töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle esialgu halduri- ja hiljem kinnisvara hooldusjuhi ametikohale. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. 30.03.2012 esitas tööandja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse

§ 88lg 1 p-de 5 ja 7 alusel.

Ülesütlemisavalduses põhistatakse ülesütlemist sellega, et hageja on kopeerinud tööandja konfidentsiaalseid andmeid tööandja loata oma isiklikult andmekandjale, millega olevat põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning loonud kahju tekkimise ohu tööandja varale. 9. Hageja leiab, et ülesütlemine on tühine, sest töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus ning tööandja ei järginud ülesütlemisest etteteatamiseks kehtestatud tähtaega. Tööandja ei ole määratlenud saladuses hoitavat teavet ega sellest töötajat kirjalikult teavitanud. Tööandja ei ole ärisaladust määratlenud ning ei saa hagejale ette heita tööandja ärisaladusega lubamatut ümberkäimist. Tööandja ei ole tõendanud, kuidas sai andmete kopeerimine olla usalduse kaotuse ja kahjulike tagajärgede tekkimise aluseks, nagu ka kahtlus, et hageja võiks mälupulgal olevaid andmeid kuskil avaldada või kahju tekitada. Tööandja ei saa info lekitamist eeldada, tööandja ei ole tõendanud, et hagejal oli kavatsus kasutada mälupulgale salvestatud tööandja andmeid tööandja ärihuvide vastaselt. Hageja on olnud tööandjale lojaalne, ei ole tema huvisid kahjustanud ega ole kavatsenud seda teha. Kuna töölepingu ülesütlemist õigustavad asjaolud puuduvad, on tööleping üles öeldud õigusvastaselt ning

§ 104lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine.

10.

§ 92

lg-test 2 ja 3 tuleneb töölepingu ülesütlemise õigusvastasuse eeldus, kui tööandja ütleb töölepingu üles raseda, alla 3-aastast last kasvatava isiku või töötaja esindajaga. Sellisel juhul peab tööandja tõendama, et ülesütlemine on olnud seaduslik. Hagejal on kaks alaealist last, tütar Silleriin sündis 01.04.2010 (sünnitunnistuse koopia töövaidluskomisjoni toimikus lk 7). 11. Hageja taotleb hüvitisena välja mõista kostjalt hageja 4 kuu keskmine palk. Hageja on seisukohal, et

§ 109

lg 1 võimaldab kohtul või töövaidluskomisjonil hüvitise suurust muuta seaduses nimetatud 3 kuu keskmisest palgast ülespoole. Hageja leiab, et kostja eriline küünilisus ja pahatahtlikkus töölepingu õigusvastase erakorralise ülesütlemise meetodi valikul/õiguslikul kvalifitseerimisel, mis tõi hagejale ning tema kahe alaealise lapsega ja lapsehoolduspuhkusel viibiva abikaasaga perele kaasa nii raske tagajärje kui elatusvahenditeta jäämine ilma riikliku töötuskindlustustoetuse saamise õiguseta, õigustavad hageja 4 kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist kostjalt. Samuti tuleb arvesse võtta tööandja eriline ignorantsus töötaja, kes kasvatab alla 3-aastast last, seaduslikesse õigustesse töölepingu ülesütlemisel. Samuti tuleb arvesse võtta, et kostja töölepingu ülesütlemisel tegutses viisil, mis sügavalt riivab hageja põhiõigusi. Tööandja poolt hageja isiklikul mälupulgal olevate andmete vaatamine oli lubamatu. Tööandjale oli teada, et tegemist on töötaja isikliku mälupulgaga, tööandja pidanuks mälupulga 3 sulgema ning arvuti küljest eemaldama. Tööandja rikkus lisaks

28 lg 2 p 11 nimetatud kohustust austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Kostja rikkus

§ 28lg 1 sätestatud tööandja lojaalsuskohustust töövõtja suhtes.

Arvesse tuleb võtta, et kostjapoolse pahatahtlikkuse ja väljamõeldud süüdistuse tulemusel on kahjustada saanud hageja renomee, mis mõjutab negatiivselt hageja võimalusi tööjõuturul. Isegi õigeksmõistev kohtuotsus ei tee süüdistust olematuks ning töökäigu kirjeldus (CV) on igal juhul rikutud. KOSTJA VASTUS

1. Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu ja leiab, et tööleping on üles öeldud õiguspäraselt. Kostja kinnitab hagejaga suulise tähtajatu töölepingu sõlmimist 01.12.2011, esialgu halduri ja hiljem kinnisvara hooldusjuhi ametikohale, samuti lepingu erakorralist ülesütlemist 30.03.
2. Hageja tööülesanneteks oli hooldustööde organiseerimine, sh objektide visuaalne ülevaatus ja analüüs, teenuste osutamise organiseerimine ning järelevalve, hinnapakkumiste küsimine hooldus-, remont- või renoveerimistööde tegemiseks, klientide hooldusraamatute pidamine, klientide üldnäitude fikseerimine.
3. Kostja kontoris asusid kahe töötaja ja ühe juhatuse liikme töökohad ning arvutid samas ruumis. Arvutid olid seotud ühe serveriga, kus asus kogu kostja majandustegevust kajastav andmestik ja algdokumendid, sh klientidega sõlmitud teenuslepingud, klientide objektide hooldustegevusega seotud andmebaas, klientide hooldusraamat jne. Hagejal oli juurdepääs kogu firma andmebaasile eesmärgiga kasutada seda tema tööülesannete täitmiseks. Hageja tööülesanded olid seotud tööga arvutis kontoris ja klientide objektidel. Poolte vahel ei olnud sõlmitud

§ 6lg 4 kokkulepet töö tegemiseks töötaja elukohas (kaugtöö).

Kontoris arvuti taga töötades kasutas hageja ka seadmeid muusika kuulamiseks ning kostja ei olnud sellele vastu.

1. Kostja põhjendab lepingu erakorralise ülesütlemise vajadust järgmiselt: - 30.03.2012 jäi hageja kostjale vahele firma andmete kopeerimisega kostja enda isiklikule andmekandjale – USB mälupulgale. Nimelt avastati töökoha arvutiekraanil avatud mälupulga sisust klientide, sh hallatavate korteriühistutega, sõlmitud halduslepingud. Hageja ei suutnud arusaadavalt selgitada, miks lepingud, mis ei ole hageja ametiga seotud, asusid tema mälupulgal ehk olid valmis väljaviimiseks ja kasutamiseks/avaldamiseks väljaspool töökohta. - Lisaks tööarvuti ekraanil oli salvestatud ka Hirvela 24 maja haldusteenuse kohta tehtud hinnapakkumine, millega tegeles teine töötaja ja mis ei olnud seotud hageja tööülesannetega, täiendaval kontrollimisel selgus, et hageja on selle hinnapakkumine saatnud enda isiklikule emaili aadressile ja sisuga tutvunud. - sellele faktile eelnesid töölepingu kehtivuse ajal kostja juhatuse liikme J. Hlupina tähelepanekud hageja käitumise kohta, mis panid kahtlema tema lojaalsuses, kuigi ei tekitanud otsest kahju, sest kahju oli ära hoitud. Näiteks hageja üritas saada oma firma nimele remonditellimust (ukseluku vahetus kostja kliendile), nagu oleks kostja tellinud selle töö temalt, mitte oma seniselt koostööpartnerilt. Hageja oli ukseluku vahetanud juba enne, kui rääkis sellest võimalusest kostjale.
2. Kõik sündmused toimusid katseajal, mille vältel pidi kostja hindama muuhulgas töötaja omadusi. Hageja kasutas kostja majandustegevusega seotud andmeid (kliendi objekti remondivajadus) oma isiklikes huvides. Seepärast ei näinud 30.03.2012 kostja enam võimalust hagejaga töösuhet jätkata ja ta ütles töölepingu samal päeval etteteatamata üles. Mõistlik ei ole eeldada, et tööandja talub riske, mis kaasnevad töötaja tööl viibimisega etteteatamistähtaja jooksul, sh riske seoses tähtsa info võimaliku väärkasutusega töölt lahkuma sunnitud töötaja poolt. Hageja kuritarvitas kostja usaldust ning tööleping lõpetati

§ 88lg 1 p 5 ja 7 alusel.

4

1. Kostja järgis töölepingu ülesütlemisel kõiki töölepingu seadusest tulenevaid nõudeid: ülesütlemine oli kirjalik, anti töötajale allkirja vastu kätte, ülesütlemine ei olnud tingimuslik ning ülesütlemisavaldus sisaldas ülesütlemise põhjendust. Töölepingu ülesütlemine on kehtiv, puudub vajadus selle lõpetamiseks teisel alusel ning hagejal ei ole õigust hüvitisele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul alates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Helfer Kinnisvarahalduse OÜ esitas kohtule avalduse ITLS § 24 lg 4 alusel, mis sätestab, et töövaidluskomisjoni poolt avalduse täielikult või osaliselt rahuldamise korral võib teine pool nõuda, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagina. ITLS § 24 lg-test 3, 4, 5 ja 7 ning lg-st 25 tuleneb, et kohus menetleb töövaidluskomisjonile esitatud avaldust üksnes vaidlustatud ulatuses.
3. Kohus menetleb nõudeid töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks teisel alusel ning hüvitise väljamõistmiseks hageja 4 kuu keskmise palga ulatuses.
4. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud nende kirjalike seisukohtadega, kuulanud üle tunnistaja ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
5. Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - hageja ja kostja sõlmisid 01.12.2011 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juurde tööle algul kinnisvarahalduri, hiljem hooldusjuhi töökohale. Tööleping sõlmiti töötamiseks täistööajaga esmaspäevast reedeni, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, neljakuulise katseajaga. - 30.03.2012 tööandja kirjaliku avaldusega ütles töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (

) § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel alates 30.03.2012, kuna töötaja tööandja loata kopeeris tööandja ja tema hallatavate korteriühistute vahelised halduslepingud oma isiklikule andmekandjale, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning lõi kahju tekkimise ohu tööandja varale. 21.

§ 88

lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5) või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu.

§ 97

lg 3 annab tööandjale õiguse tööleping

§ 88

lg-s 1 sätestatud alusel erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

§ 104

lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

1. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid ei kinnita kostja väiteid hagejaga töölepingu erakorraliselt ja etteteatamistähtaega järgimata üles ütlemiseks seadusest tuleneva aluse olemasolu ja põhjendatuse kohta. Kostja väidetel hageja rikkus lojaalsuskohustust. Kostja kaotas usalduse hageja vastu seetõttu, et hageja kopeeris oma andmekandjale hageja konfidentsiaalset infot, lisaks püüdis hageja kostja hallatavatele korteriühistutele pakkuda teenuseid kostja seniste lepingupartnerite asemel oma osaühingu kaudu.
2. Kostja tööandjana ei ole

§ 6

lg 3 nõuetele vastavalt määratlenud saladuses hoitavat teavet ega teatanud hagejale saladuses hoitava teabe sisu. 09.04.2013 kohtuistungil kostja 5 seaduslik esindaja kinnitas, et ettevõttes ei ole vastavaid konkreetseid töökorralduse reegleid kehtestatud, samuti puudus kirjalik tööleping hageja ja kostja vahel. Kohtu hinnangul oli põhjendamatu kostja eeldus, et hageja kopeeris halduslepinguid seetõttu, et kavatses kinnisvarahalduses iseseisvalt tegutsema hakata. Kostja kohtumenetluses asus tõendama, et hagejal oli iseseisva kinnisvara haldamise ettevõtte loomise plaan juba kostja juurde tööle asudes: töötuna arvel olles hageja sai töötukassast vastavat koolitust ja taotles kinnisvarahaldusfirma loomiseks toetust. Kostja taotluse alusel Töötukassast välja nõutud andmed (lk 88) lükkasid kostja väited ümber, Töötukassa teatab, et ettevõtluse alustamise toetuse avaldust ei ole A. A. esitanud ning ajavahemikul 05.10.2011- 25.11.2011 läbis A. A. Eesti Töötukassa kaudu üldise ettevõtluskoolituse. Seda, et hageja on läbinud ka kinnisvaraga seotud koolitusi, teatas hageja kostjale juba töölevõtmisel. Ka tunnistaja A. P. kinnitas, et tööandja informeeris teda, et kavatseb tööle võtta kinnisvarahalduri kutseoskustega A. Kostja ei ole tõendanud, et A. A. töösuhtes ettekavatsetult kogus infot oma eraettevõtluse tarbeks.

1. Hageja selgituste kohaselt kopeeris ta oma andmekandjale tööandja lepinguid seetõttu, et A. P. oli talle teinud ülesandeks koostada ülevaatlik tabel kõikide klientide lepingute kohta – millal sõlmitud, millise kehtivusajaga, millise tasu eest jms andmete kohta. Nii kostja seaduslik esindaja kui tunnistaja Peetsalu kinnitasid, et hagejale tõepoolest anti ülesanne koostada lepingute kohta tabel, kuid tabelisse tuli panna üksnes hoolduslepingud, halduslepingud ei puudutanud hageja tööülesandeid. Samas tunnistaja andis ütlusi, mille kohaselt töölepingu ülesütlemisele eelnenud vestlusel tunnistaja, J. Hlupina ja A. A. osavõtul kostja seaduslik esindaja J. Hlupina küsis A., miks oli vaja tööandja lepinguid oma andmekandjale kanda, kui tööandja andmebaasis on need kõik olemas. Tunnistaja ja J. Hlupina kinnitasid samuti, et kõik tööandja dokumendid olid kõikidele töötajatele arvutis kättesaadavad, kuigi töötajal ei olnud vaja kasutada teiste kaustades olevaid dokumente. Hageja kinnitusel pääses tema ligi ainult enda ja lapsehoolduspuhkusel viibiva A. P. kaustadele, viimases olid ka vaidlusalused halduslepingud. Samuti tunnistaja ütluste kohaselt oli just andmete kopeerimine tööandjale valusaks löögiks turvalisuse seisukohalt, mistõttu tööandja otsustas töösuhte lõpetada. Sellest kohus järeldab, et tööandja tegelikult ei pidanud taunitavaks seda, et A. A. halduslepingute sisuga tutvus, vaid seda, et A. A. kopeeris andmed andmekandjale, mille kaudu võinuks kõrvalised isikud andmetele ligi pääseda. Kostja juhatuse liige J. Hlupina ei osanud kohtuistungil selgitada, millised andmed hageja koostatud tabelisse kantud on, J. Hlupina sõnul tema ise seda tabelit ei kasuta. Tunnistaja Peetsalu väited, et halduslepingud ei kuulunud ka tema tööülesannete hulka, ei ole usutavad. Tunnistaja Peetsalu töötab ettevõttes haldusjuhina, A. A. tööle asumise ja töölt vabastamise ajal oli tunnistaja lapsehoolduspuhkusel ja kokkuleppel tööandjaga hoidis ta ennast sellel ajal tööga kursis, et esimesel võimalusel uuesti tööle asuda, tööandja võimaldas tunnistajale kaugtöö korras juurdepääsu kogu tööandja andmebaasile. Eeltoodust nähtuvalt on tunnistaja ütlused halduslepingute seotusest tema tööülesannetega vastuolulised, puudub mõistlik põhjendus, miks tööandja pidanuks võimaldama lapsehoolduspuhkusel viibivale töötajale juurdepääsu kogu andmebaasile, kui töötajal ei olnud seda vaja tööülesannete täitmiseks ega tööl toimuvaga kursis olemiseks. Kohtu hinnangul on veenvamad hageja väited selle kohta, et temalt sooviti koondtabelit kõikide lepingute, s.t nii haldus- kui hoolduslepingute kohta.
2. Samuti on kohtu jaoks veenev hageja selgitus, et ta kopeeris lepingud oma andmekandjale seetõttu, et oleks võimalik kodus töötada. Kodus tööülesannete täitmise vajadust põhjendas hageja sellega, et kokkuleppel tööandjaga lahkus ta paaril päeval nädalas töölt varem, et last treeningutele viia. Tööandjaga kodus töötamise kokkuleppe puudumine ei tähenda, et töötaja ei võinud kontoritööd (tabeli koostamine) kodus oma arvutis teha, kui ta seda soovis. Asjas ei ole vaidlust, et hagejal ei olnud kaugtöö korras juurdepääsu kostja andmebaasidele. Ilma vastava kokkuleppeta kodus töötamine ei ole töölepingu rikkumine töötaja poolt. 6 Kostja esindaja väitis, et tabeli koostamisega ei olnud kiiret, selleks tähtaega ei määratud ning seetõttu hagejal kodus töötamiseks vajadust ei olnud. See jätab mulje, et hagejale antud ülesande tulemus (koondtabel) ei olnud tööandjale tegelikult vajalik. Seda kinnitab ka asjaolu, et juhatuse liige ega ka tabeli koostamise ülesande hagejale andnud tunnistaja ei tea, milliseid andmeid hageja koostatud tabel tegelikult sisaldab, igapäevatöös kumbki seda ei kasuta, kuigi tunnistaja sõnul koondtabelina lepingute andmebaasi kostjal varem ei olnud, nüüd on hageja koostatud tabelid. Kui tabelit oli vaja selleks (nagu kostja esindaja ja tunnistaja väitsid), et hageja ise saaks oma tööülesannete täitmiseks vajaliku ülevaate hoolduslepingutest, olnuks oluline tabeli võimalikult kiire valmimine.
3. Kohus leiab, et

§ 15

lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustus ei sisalda ärisaladuse hoidmise kohustust, kuna seadusest tulenevalt on selle kohustuse tekkimiseks kehtestatud kirjalik vorminõue, mille järgimata jätmisel on kohustus tühine. Kohus otsuses eespool põhjendas, et kopeeritud lepinguid ei olnud tööandja määranud salastatud (konfidentsiaalseks) teabeks, mille avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud. Seega ei olnud

§ 6

lg-st 9 tulenevalt hageja kohustatud hoidma lepinguid saladuses ning hagejale ei saa ette heita tööandja väidetavate konfidentsiaalsete andmetega lubamatut ümberkäimist. Tunnistaja P. ütlusi andes kinnitas, et ka andmeturbe eeskirju kostja juures kehtestatud ei ole, töötajad võivad tööandja arvutisse ühendada oma andmekandjaid näiteks muusika kuulamiseks. Seega lepingute kopeerimine hageja enda mälupulgale ei ole käsitatav tööandja juures kehtestatud reeglite rikkumisena. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et hageja kopeeris lepingud mälupulgale eesmärgiga käituda tööandja suhtes ebalojaalselt ja kasutada saadud andmeid enda ettevõtluse arendamiseks. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, et esines reaalne oht, et kopeeritud andmed võivad sattuda kolmandate isikute kätte. Teoreetiline võimalus, et väike mälupulk võib selle ühest kohast teise kandmisel kergesti taskust, kotist vm välja pudeneda, ei anna alust süüdistada hagejat kostjale kahju tekkimise ohu loomises. Puudub mõistlik põhjendus, miks hageja pidanuks oma isikliku mälupulgaga hoolimatult ümber käima. Seetõttu ei saa kostja õigustatud huvide rikkumisena ja kostjale kahju tekkimise ohu loomisena käsitada asjaolu, et hageja kodus on kopeeritud andmetele juurdepääsu võimalus ka hageja pereliikmetel. 27. Kostja põhjendas usalduse kaotust hageja vastu ka järgmiste asjaoludega. Kostja tõi esile kaks episoodi hageja tööülesannete täitmiselt: hageja korraldas kostja hallatavas korteriühistus lukkude vahetamise ise, jättes kõrvale kostja senise koostööpartneri; teisel juhul hageja pöördus korteriühistu veemõõtja vahetamiseks tööandjat eelnevalt informeerimata, otse Pärnu Vee poole. Hageja kohtuistungil ei eitanud sellist seikade toimumist. Hageja selgitas kohtu jaoks veenvalt, et ostis lukud ise ja vahetas need kliendi jaoks soodsamalt ja kiiremini, samuti kostja esindaja kinnitas, et maksis lukkude hinna hagejale välja. Tunnistajana üle kuulatud Helfer Kinnisvara OÜ haldusjuht A. P. andis ütlusi, et tema kuulis tööandjalt, et ühel hetkel tekkis küsimus ühe objektiga, kus A. lahendas probleemi iseseisvalt teisiti, kui ettevõttes tavaks: vahetas ukselukud selle info põhjal, mis ta sai objektil ühistu juhatuse liikmega vesteldes; ülevaatuse käigus A. avastas, et ka teine lukk vajab vahetamist ja teatas sellest ühistu juhatuse liikmele; tööandjale teatas A. sellest alles siis, kui ukselukud olid juba ostetud ja A.oli ise otsuse lukkude vahetamiseks juba ära teinud. Samuti teadis tunnistaja tööandjalt kuuldu põhjal, et A. pöördus ühes kortermajas veemõõtja vahetamiseks otse Pärnu Vee poole, kuigi tööandjal oli selleks eeltöö juba tehtud. Isegi juhul, kui hageja sellise tegutsemisega ületas oma volituste piire, on kostja lukkude väljamaksmisega hageja tegevuse tagantjärele heaks kiitnud ning kostja ei saa usalduse kaotuse ja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendamisel enam samale asjaolule tugineda. Ka asjaolu, et hageja pöördus veemõõtja vahetamiseks tööandjat informeerimata otse vee-ettevõtja poole, ei ole kvalifitseeritav

§ 88lg 1 p-de 5 ja 7 kohase tegevusena.

Tunnistaja ütlustest ja kostja esindaja selgitustest nähtuvalt heidetakse hagejale eelkõige ette iseseisvat tegevust, kostja väikeses kollektiivis oldi harjunud kõiki asju omavahel läbi arutama, kuid hageja lahendas probleeme iseseisvalt. Kostja seaduslik esindaja nimetas kohtuistungil 7 otsesõnu, et tal tekkis kartus, et hageja hakkab ka edaspidi lahendama kostja hallatavatelt korteriühistutelt otse saadud töökäske ning milleks siis veel kostjat vahele vaja on. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid (peale eelnimetatud kahe intsidendi), mis põhistaksid selliseid kahtlusi. 28. Tunnistaja P. ütlustest ja menetlusosaliste selgitustest nähtub, et hageja mälupulk, mis oli tööandja arvutisse ühendatud, oli 30.03.2012 tööandja arvutis avatud, s.t ekraanil olid näha mälupulgale laetud failide nimed. Kostja oma 10.01.2013 kohtule esitatud menetlusdokumendis võtab õigeks, et avas hageja mälupulgal teda huvitanud kausta. Kohus leiab, et tööandjal ei olnud õigust ilma hageja juuresolekuta failide sisuga tutvuda, tööandja teadis, et tegemist on hageja isikliku mälupulgaga. Seda kinnitas ka tunnistaja Peetsalu, kelle ütluste kohaselt tööandja ei olnud andnud töötajatele kasutamiseks mälupulkasid. Tunnistaja Peetsalu ütlustest nähtuvalt tutvus tööandja mälupulga sisuga ilma hageja juuresolekuta, mis on vastuolus

§ 28

lg 2 p-s 11 sätestatud tööandja kohustusega austada töötaja privaatsust ja kontrollida töötaja töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et tööandaja oli kujundanud oma seisukoha töösuhte erakorralise ülesütlemise kohta kohe pärast mälupulga sisuga tutvumist ja enne A. A. selgituste ärakuulamist. Nii andis tunnistaja Peetsalu ütlusi, et tööandja palus tal 30.03.2012 tulla töö juurde plaanitust varem, tunnistaja sai aru, et midagi on juhtunud, tunnistaja jõudmisel kontorisse A. A. seal ei olnud ning tööandja teatas tunnistajale, et on avastanud A. mälupulgalt sinna kopeeritud konfidentsiaalsed lepingud. Tunnistaja seletas samuti , et töölepingu ülesütlemise kirjalik teade oli enne A. saabumist ja vestluse algust vormistatud, tööandja andis selle A. üle vahetult pärast lepingu lõppemist. 29. Kõige eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et tööandja ei ole tõendanud töötaja süülist töölepingu rikkumist ega sellest tulenevaid,

§ 88

lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud mõjuvaid põhjuseid töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja algatusel ilma etteteatamistähtaega järgimata. Seega on erakorraline ülesütlemine toimunud seadusest tuleneva aluseta ning

§ 104lg 1 kohaselt tühine.

Kohus rahuldab töölepingu

§ 88lg 1 p-de 5 ja 7 alusel 30.03.2012 ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude.

30.

§ 107

lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse, siis loetakse, et leping ei ole lõppenud.

§ 107

lg 2 alusel kohus tööandja või töötaja taotlusel lõpetab sellisel juhul töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja taotleb tööleping ülesütlemise tühisuse tuvastamise järel lõpetada tööleping alates ajast, mil see oleks lõppenud juhul, kui etteteatamistähtaega oleks järgitud. Kohus tuvastas, et

§ 97

lg-s 3 sätestatud alust töölepingu etteteatamistähtajata ülesütlemiseks praeguses asjas ei ole. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-82-12, tuginedes muu hulgas töölepinguseaduse eelnõu seletuskirjale, andnud tõlgenduse, et kuna töölepingu ülesütlemine oleks kehtiv üksnes etteteatamistähtaegade järgmise korral, peab kohus töölepingu

§ 107

lg 2 alusel lõpetamisel võtma arvesse ka § 97 lg-tes 1 ja 2 sätestatud etteteatamistähtaegu, ning seega saab kohus töölepingu lõpetada ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel. Hageja töötas kostja juures vähem kui aasta, mistõttu tulnuks

§ 97

lg 2 p 1 kohaselt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest hagejale ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva. Seega töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 30.03.2012 teatamise korral lõppenuks töösuhe 14.aprillil 2012. Eeltoodu alusel kohus lõpetab hageja ja kostja vahel 01.12.2011 sõlmitud töölepingu

§ 107lg 2 alusel alates 14.04.2012.

Kohus siinkohal kordab, et hageja tähtaegselt ei vaidlustanud töövaidluskomisjonis rahuldamata jäetud nõuet mõista kostjalt välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ning kohus selle eest hüvitise väljamõistmise nõuet ei menetle. 31. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise töölepingu tühise ülesütlemise eest kokku 4 kuu keskmise kuupalga ulatuses, summas 2560 €. Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue on põhjendatud osaliselt.

§ 109

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus lõpetab töölepingu

§ 107

lg8 s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus nõustub hagejaga, et

§ 109

lg-s 1 sätestatud töövaidluskomisjoni või kohtu õigus muuta hüvitise suurust, võimaldab hüvitist välja mõista ka suuremas ulatuses kui kolm keskmist kuupalka. 32. Kohus leiab aga, et hageja ei ole toonud selliseid erilisi asjaolusid, mis õigustaksid seaduses sätestatust suuremas ulatuses hüvitise väljamõistmist. Hageja väited, et ülesütlemise alus -

§ 88

lg 1 p-d 5 ja 7 - kahjustas tema mainet potentsiaalsete tööandjate ees ja raskendas uue töökoha leidmist, on ümber lükatud sellega, et hageja asus juba 15.maist 2012, s.o 1,5 kuu möödumisel pärast kostja juurest töölt vabastamist, tööle Eesti Posti Pärnu osakonna juhatajana. Kohtuotsus kõrvaldab võimaluse, et kostja ülesütlemisteates näidatud töölepingu lõpetamise alus võiks kahjustada hagejat võimalike järgmiste tööandjate juures. Asjas ei ole tõendeid, et kostja esindaja oleks vaadanud hageja mälupulgal olnud muid andmeid, peale kausta, mis oli pealkirjastatud „Helferi halduslepingud“. Hageja ei ole ka konkretiseerinud, millised tema erasfääri kuuluvad andmed mälupulgal olid, milles sorimisega kostja esindaja oleks saanud hageja privaatsust eriliselt riivata. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest nähtuks töölepingu ülesütlemise tagajärjel hagejal hingeliste kannatuste tekkimine sellisel määral, et oleks õigustatud hüvitise väljamõistmine suuremas ulatuses. Alusetute süüdistuste esitamisega ja töölepingu ootamatu ülesütlemisega kaasneb paratamatult alati töötaja meeleolu mõningane langus ja rahulolematus, selles ei ole midagi erakordset. 33. Hageja viited

§ 92sätetele ei ole praeguses asjas asjakohased.

Kostja ei ole hagejat töölt vabastanud perekondlike kohustuste täitmise tõttu ning puudub alus seda eeldada. Asjas ei ole vaidlust, et kostja ütles töölepingu üles

§ 88lg 1 p-de 5 ja 7 alusel.

Asjaolu, et kohus tuvastas, et hageja käitumine ei andnud sellisel alusel ülesütlemiseks õiguslikku alust ning ülesütlemine on tühine, ei tähenda, et lepingu ülesütlemise tühistust tuleks hinnata ka

§-st 92 sätestatust lähtudes. Hageja peres alla 3-aastase lapse kasvamine ei muuda ülesütlemist toimunuks eriliselt küünilistel asjaoludel, nagu hageja leiab.

1. Hageja on tõendanud, et töölepingu tühise ülesütlemise ajal oli tema pere ainus sissetuleku saaja. Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali 04.04.2013 tõendist nähtuvalt hageja abikaasa E. A. viibis rasedus- ja sünnituspuhkusel alates 25.02.2010 ning lapsehoolduspuhkusel alates 15.07.2010, tööle naasis ta 24.09.
2. Pank kinnitab samuti, et 01.03.2012 – 01.10.2012 ei ole Pank teinud E. A. väljamakseid. 30.03.2013 seisuga oli hageja noorem laps peaaegu kahe aastane (S. A. sündis .) ning E. A. seega hagejaga töölepingu lõpetamise ajal enam vanemapalka ei saanud. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 2 kohaselt ei olnud hagejal kostja märgitud ülesütlemisaluse tõttu võimalust saada töötuskindlustushüvitist. Seega tühise ülesütlemise tagajärjel jäi hageja pere sissetulekuta kuni hageja uuesti tööle asumiseni. Hüvitise määramisel kohus võtab lisaks arvesse hageja töösuhte pikkust kostja juures: hageja oli tööle võetud neljakuulise katseajaga, katseaeg lõppenuks 31.03.2012 ning hageja ise kinnitas, et tal ei olnud kindlust, et ta katseaja edukalt läbib ja töösuhe jätkub ka pärast katseaja möödumist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt töölepingu tühise ülesütlemise eest välja mõista hüvitis hageja 1,5 kuupalga ulatuses. Hageja kuupalga suuruseks oli 640 € brutosummana (vt töövaidluskomisjoni toimikus lk 24 töötasu õiend), seega 1,5 hüvitise summa on 960 € (640 x 1,5). Sellest summast on töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega kostjalt hageja kasuks juba välja mõistetud 1,33 €. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitisena välja seega 958,67 €. Ülejäänud osas (summas 1600 €) jääb hageja hüvitisenõue rahuldamata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. 9 /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 10