Obsah (6)

§ 100§ 97§ 75§ 102§ 99§ 101

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 16. oktoober 2012 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-12-16821 Hagi ese K A

§ 100lg 4) K Ai seadusliku esindaja T P arvele nr.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED lk 2 T P K Ai seadusliku esindajana esitas

2. 2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult D Ailt elatise saamiseks summas 200 € lapse kohta kuus.
4. 2012 saatis kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud
7. Võlgnik D A esitas
9. 2012 nõudele vastuväite /t.l 10/.
11. 2012 määrusega /t.l 13/ anti maksekäsu kiirmenetluse avaldus D A suhtes menetlemiseks Pärnu Maakohtule hagimenetluses.
13. 2012 esitas hageja seaduslik esindaja kohtusse hagi kostja D A vastu elatise väljamõistmiseks lapsele summas 200 € kuus. Elatise palub seaduslik esindaja kanda tema arvele. Hagi kohaselt hindab lapse seaduslik esindaja lapsele tehtavate kulutuste suuruseks 450 € kuus s.h. kulutused eluasemele 220 €, lasteaia maks 30 €, riided 50 €, toit 80 €, transport 30 €, sidekulud 20 €. Hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt, alates
16. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu /t.l. 40/ põhjusel, et nõue ei vasta tegelikele vajadustele. Kostja kinnitas, et soovib esitada vastuhagi. Kostja leiab, et kohtukulud peaks katma hageja kuna ei ole soostunud lahendama vaidlust kohtuvälise kokkuleppega. Kostja väljendas lootust, et asja on võimalik lahendada kokkuleppega. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal nõutud määras elatist maksta kuna tema netosissetulek on 248,34 €, mis kulub pere püsikuludeks. Ka on tema ülalpidamisel veel teine laps. Kohtu määratud istungile kostja ei ilmunud, ka ei ole ta oma vastuväiteid tõendanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahudlamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nemad hageja K Ai bioloogiliste vanematena on kohustatud oma last ülal pidama.

§ 97p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on antud vaidluses hagejaks alaealine laps K A ja T P on hageja seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg1 alusel. Perekonnaseaduse (

).

§ 75

lg.1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt tasunud.

§ 102

lg2 kohaselt vanemad ei vabane oma lapse ülalpidamise kohustusest.

§ 100

lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja D A ei ela lapsega koos.

§ 99

lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. lk 3

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2011.a. oli elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta 139.01 eurot kuus ja alates 01.01.2012.a. 145 eurot ühe lapse kohta kuus. Hageja nõuab elatusraha 200 eurot kuus, tuues välja kulutused lapsele kuus, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja ei ole ülemäära suured. Kostja ei ole oma vastuväiteid piisavalt põhjendanud. Ka ei ilmunud kostja kohtuistungile, mistõttu esineb kohtul alus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, millega hagi rahuldatakse. Ka ei ole kostja tõendanud elatise maksmist lapsele vajalikul määral. Üldjuhul saab elatusraha nõuda alates hagi kohule esitamisest s.o. alates

2. 2012.a. nagu on seda ka hagis taotletud. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja mõistab elatise välja hageja poolt nõutud suuruses. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et oma lapsi ülal pidada. Juhul, kui kostja on elatist maksnud, arvatakse makstud summad välja mõistetud elatise võlast maha. Juhul kui kostja ei ole suuteline maksma elatist kohtu poolt määratud suuruses, peab ta elatist maksma vähemalt elatise kehtivas minimaalmääras (käesoleval ajal 145 €). Kohus selgitab, et kuni otsuse jõustumiseni võivad pooled vaidluse lõpetada kompromissiga, mille esitavad kohtule kinnitamiseks. Menetluskulude jaotis TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder