) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 01.06.2012.a kohtule hagiavalduse Gxxxxx Gxxx vastu võlgnevuse, 14816,69 euro nõudes, millest tagastamata laenusumma on 12936,18 eurot, intress 207,88 eurot, kindlustusvõlgnevus 23,19 eurot, viivis tagastamata laenusummalt 1645,91 eurot ja viivis kindlustusvõlgnevuselt 3,53 eurot. Swedbank esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise avalduse, mille taotles kohtult hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjale kuuluvale kinnistule, registriosa nr 609835, hagi nõude ja menetluskulude ulatuses summas 16283,46 eurot. 04.06.2012.a määrusega jättis kohus hagi tagamise käiguta a kohustas tasuma hagejat hagi tagamise tagatis summas 740,83 eurot. 08.06.2012.a kohtumäärusega jättis kohus avalduse hagi tagamiseks rahuldamata. 21.06.2012.a esitas Swedbank AS uue hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis rahuldamata 22.06.2012.a kohtumäärusega. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati
Kostjale saadeti menetlusdokumendid kõigepealt hagiavalduses märgitud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid menetlusdokumendid tulid kohtule tagasi märkega, et kostja ei ela antud aadressil. Kohus saatis seejärel menetlusdokumendid aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud 10.07.2012.a isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 2-12-21675 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank ja Gxxxxx Gxxxxlaenulepingu nr 06-000970-EL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 19186,00 eurot. Lepingu p. 5.1 ja 6.1 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Lepingu p. 2.6 kohaselt lepiti kokku intressi määraks 6 kuu Euribor + 0,850% aastas. Lepingu tagatisena seati hüpoteek kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lepingu p. 11.1 ja 11.2 kohaselt kohustus kostja kindlustama tagatisega koormatud vara, kuid kostja ei tasunud kindlustusmakseid ning hageja tasus need soodustatud isikuna ise. Lepingu p. 9.1 kohaselt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 toodud määras. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning alates 12.04.2010.a tekkis kostjal hageja ees püsiv intressi- ja laenu tagasimaksete võlgnevus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viiviste suuruseks kokku 1649,44 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuarit 2012 oli 1,00% ja enne 1. juulit 2012 oli 1,00%. Kohus arvestas perioodil 01.06.2012-30.08.2012 viiviste suuruseks 259,45 eurot (põhivõlg 12959,37 eurot x 0,022 % x 91 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1438,01 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 28,76 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud 3 2-12-21675 määras. 08.06.2012.a kohtumäärusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu väljamõistmise kostjalt rahuldamata. Kohus rahuldab hageja taotluse hagimenetluses tasutud riigilõivu välja mõistmiseks kostjalt summas 1438,01 eurot.
lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.