Obsah (5)

§ 168§ 412§ 422§ 345§ 235

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Istungisekretär Jaanika Juurik Määruse avalikuks tegemise aeg 03. oktoober 2013., Pärnu ja koht Tsiviilasja number 2

§ 168lg 2, § 173 lg 1, § 174 lg 1.

Jätta menetluskulud hageja, H.Õ.a, kanda. Kostja, Personaal OÜ, võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Juhindudes

§ 412lg 3, § 661 lg 1, 2, § 142 lg 1, 2.

Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Kohtu menetluses on H.Õ.a hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes vastavalt TLS § 88 lg.1 p.5, § 104 lg.1, § 105, § 107 lg.1 ja 2, § 109 lg.1, Vabariigi Valitsuse määruse nr. 91, 11.06.2009 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Hageja palub 2 tuvastada töölepingu nr. 261 erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping nr. 261
2. veebruaril 2012.a. ja välja mõista OÜ Personaal hüvitis 3 kuu keskmise töötasu suuruses summas 1 737,09 eurot H.Õ.a kasuks. Kohus on 06.12.2012.a. eelistungi protokollilise määrusega kohustanud hagejat, H.Õ.a, isiklikult osa võtma eel- ja kohtuistungist. Peale 06.12.2012.a. on hagejale, H.Õ.ale, kohtusse ilmumise isikliku osavõtu kohustus teataks tehtud koos mitteilmumise tagajärgedega (eelistungid 10.01.2013.a., 28.05.2013.a.). H.Õ.ale on 03.10.2013.a. kohtusse eelistungile ilmumise kohustus teatavaks tehtud isikliku allkirja vastu 28.05.2013.a. (tl 13,
3. kd). 02.10.2013.a. on hageja esindaja Lea Kurbel-Kalamees esitanud taotluse asja lahendamiseks ilma hageja osavõtuta. Taotluse kohaselt hageja ei saa Pärnu Maakohtu poolt 03.10.2013 määratud kohtuistungil osaleda. H.Õ. viibib istungi kuupäeval Rootsi Kuningriigis komandeeringus ja naaseb Eestisse 12.10.
4. Hageja ei saanud viidatud komandeeringusse sõitmata jätta, kuna autojuht, kellega hageja paaris töötab, on haige ega saanud teda välja vahetada. Hageja taotleb asja läbivaatamist ilma tema osavõtuta. 03.02.2013.a. eelistungil hageja esindaja jäi esitatud taotluse juurde ja selgitas, et mõjuvat põhjust põhistavaid dokumetaalseid tõendeid ei ole esitada. Eelistungil kostja esindaja oli seisukohal, et hageja mitteilmumise väidetavat põhjust eelistungile taotluses tähendatud asjaoludel ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kostjate teadaolevalt viibib hageja täna Eestis.

§ 422

lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

§ 345

kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.

§ 235

kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et kuivõrd 02.10.2013.a. hageja esindaja Lea Kurbel-Kalamees poolt esitatud taotluses väidetav mõjuv põhjus eelistungile mitteilmumiseks on põhistamata, siis hageja esindaja poolt esile toodud H.Õ.a eelistungile mitteilmumise põhjust kohus ei loe eelistungile mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks. Nimetatud kohtu seisukoht on ära toodud ka 03.10.2013.a. protokollis. Kostja esindaja palub põhjusel, et hageja ei ole isiklikult ilmunud eelistungile, ja täidetud ei ole

§ 412lg 2 ükski alus, jätta hagi läbi vaatamata.

Hageja esindaja on seisukohal, et kuivõrd hagejat on juba ära kuulatud ja selgitused võetud, siis hageja isiklik kohalolek ei lisaks asjas midagi ja hageja kohalolek ei ole vajalik.

§ 412

lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hageja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb hageja esindaja. Kohus jätab hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja, H.Õ., ei ole ilmunud isiklikult kohtusse. Mõjuvat põhjust kohtusse mitteilmumiseks hageja ei ole põhistanud. 2.

§ 168lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Sama seaduse § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis 3 sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 4