← Eesti

2-11-47031/22

Obsah (7)§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2012 Põlva, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-47031 Tsiviilasi Danske Bank AS Eesti filiaali hagi OÜ Tani

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hagi esitamisel on hageja tasunud 1597,79 eurot riigilõivu, mida tõendab maksekorraldus (II kd tl 3) .

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Julianus Inkasso OÜ 13.05.2011 esitatud arve (II kd tl 4) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale OÜ Julianuse Õigusbüroo õigusabiteenuse osutamise eest 319,56 eurot ja Julianus Inkasso OÜ 25.04.2012 esitatud arve ( II tl 5) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale OÜ Julianuse Õigusbüroo õigusabiteenuse osutamise eest 399,44 eurot. Kokku tuleb hagejal maksta OÜ Julianuse Õigusbüroole 719 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtumenetluses osales hageja lepingulise esindajana Külliki Tammik OÜ-st Julianuse Õigusbüroo.

§ 175

lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 19 200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 6400 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind

§-st 133 lg 1 tulenevalt on 14 853,70 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Arvestades asja keerukust 2

(3)ja mahtu on alust asuda seisukohale, et lepingulise esindaja kulu on ka põhjendatud ning vajalik. Seega on hageja menetluskulud kokku 2316,79 eurot (1597,79 + 719). Kuna hageja menetluskulud jäid kohtuotsusega kohaselt kostjate kanda 89% ulatuses, tuleb kostjatelt hageja menetluskulude katteks välja mõista kokku 2061,94 eurot (0,89 x 2316,79). Kohtuotsuses on jäänud märkimata, et menetluskulud jäävad kostjate kanda solidaarselt. Olukorras, kus võlg on kostjatelt välja mõistetud solidaarselt, puudub alus asuda ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas teistsugusele seisukohale. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 2 alusel tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades kostjatelt väljamõistetud menetluskulude suurust, ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu kostjad saavad määrust vaidlustada.

§ 466

lg 3 kohaselt määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtunik Rita Kulberg 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.