Obsah (4)

§ 15§ 10§ 16§ 5

2-11-19611 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 10. juuni 2011.a. Kuressaare 2-11-19611 Tsiviilasi Timex S.A. avaldus T Ve pankroti vä

§ 15

lg 3 p 1 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja on esitanud võlgniku vastu pankrotiavalduse tuginedes võlausaldaja ja võlgniku vahel 22.12.

1. a sõlmitud käenduslepingule. Käenduslepinguga käendas võlgnik OÜ Tarmotex kohustuste täitmist võlausaldaja ees, mis tulenevad OÜ Tarmotex ja võlausaldaja vahel sõlmitud TIMEX Kliendikaardi Üleandmise Lepingust nr
2. Käenduslepingu punkti 1.
3. järgi ei vastuta võlgnik OÜ Tarmotexi kohustuste eest, kui OÜ Tarmotex võlgnevus võlausaldaja ees tekib seoses OÜ Tarmotex majandus- ja kutsetegevusega. Seega tekivad käenduslepingu alusel käendusest tulenevad kohustused vaid juhul, kui OÜ Tarmotex kasutab lepingust nr 5201054 tulenevaid õigusi väljaspool enda majandus- ja kutsetegevust. Näiteks kasutab krediiti kolmandate isikute kulude kandmiseks. Võlausaldaja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et võlgnikul on käendusest tulenev kohustus tekkinud ehk teisisõnu, et OÜ Tarmotex võlgnevus võlausaldaja ees ei ole seotud OÜ Tarmotex majandus- ja kutsetegevusega. Seega ei võimalda käendusleping nõuda võlgnikult Tarmotexi kohustuste täitmist ning võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu. Lisaks eeltoodule peame vajalikuks märkida, et antud juhul on käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega VÕS § 143 lg 1 mõttes ning käenduslepingus oleks tulnud kokku leppida käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas vastavalt VÕS § 143 lg
4. Arvestades, et käenduslepingus ei ole võlgniku rahalise vastutuse maksimumsummat kokku lepitud, siis on käendusleping VÕS § 143 lg 2 järgi tühine. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt algusest peale õiguslikke tagajärgi. Arvestades eeltoodut puudub võlausaldajal käenduslepingu alusel võlgniku vastu nõue ning ajutine haldur tuleb

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätta nimetamata ning

§ 15lg 7 alusel tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada.

Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõude olemasolu on tõendamata ja ebapiisavalt põhistatud. Kuivõrd võlausaldaja nõue põhineb käenduslepingul, siis tulenevalt käenduslepingu aktsessoorsusest on oluline tõendada põhinõude olemasolu. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõude olemasolu kinnitava tõendina esitanud käenduslepingu ja pankrotihoiatuse, kuid need ei tõenda nõude olemasolu ega selle suurust. Lisaks on võlausaldaja esitanud kohtule võlausaldaja ja OÜ Tarmotex vahel 11.08.

1. a sõlmitud kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, ning leiab, et võlgnik on selle kokkuleppega oma võlga tunnistanud ning selles osas ei pea võlausaldaja nõude olemasolu tõendama. Taolise seisukohaga ei saa nõustuda. 11.08.
2. a kokkuleppe poolteks on 2 2-11-19611 võlausaldaja ja OÜ Tarmotex kui põhivõlgnik. Tulenevalt VÕS § 149 lg 1 lause 1 võib käendaja esitada ka neid vastuväiteid, mille esitamisest põhivõlgnik on loobunud. Võlgnik ei ole 11.08.
3. a kokkuleppes võlga tunnistanud, seega on alusetu võlausaldaja seisukoht, et võlgnik on võlga tunnistanud ning nõude suuruse osas vaidlus puudub. Võlausaldaja poolt esitatud 04.01.
4. a e-kiri ei tõenda nõude olemasolu T Ve kui käendaja vastu. Kirjavahetust pidasid OÜ Tarmotex ja võlausaldaja ning seda ei ole võimalik siduda käenduslepinguga. Seega ei ole 04.01.
5. a e-kiri kohane tõend nõude olemasolu ja suuruse tõendamiseks ning tuleb jätta tähelepanuta. Võlausaldaja märgib nõude suuruseks 46 376,42 eurot, kuid ei ole põhistanud, mil moel on sellises suuruses nõue tekkinud. 11.08.
6. a võlausaldaja ja OÜ Tarmotex vahelisest kokkuleppest nähtub, et 11.08.
7. a on OÜ Tarmotex tunnistanud võla olemasolu summas 31 332,87 eurot ehk 490 253,68 krooni. Seega ei ole nõue

§ 10

lg 1 ja § 15 lg 3 p 4 järgi selge ning võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

§ 10

lg 2 p 1 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotihoiatuse esitas võlausaldaja hetkel, mil käendusest tulenev kohustus ei olnud muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt käenduslepingu punktist 2.1. kohustub käendaja kohustuse täitma 14 päeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate kätte saamisest. Sellist kirjalikku teadet ei ole võlausaldaja kordagi võlgnikule esitanud. Seega käenduslepingu punkti 2.1. ja VÕS § 82 lg 7 järgi ei ole võlausaldaja nõue võlgniku vastu muutunud sissenõutavaks ning

§ 10lg 2 p 1 sätestatud asjaolule võlausaldaja tugineda ei saa.

Eeltoodust tulenevalt palun jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata, ajutine haldur nimetamata ning menetluse käesolevas asjas lõpetada. Samuti palun jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda. Kohtu seisukoht

§15

lg 1 kohaselt võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest.

§ 16

lg 1 ja lg 2 järgi kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kohus pidas ajutise halduri nimetamiseks eelistungi 02. juunil 2011. Istungil esitas võlgnik pankrotiavaldusele vastuväite põhjendusega, et tal puudub võlg avaldajale ja esitatud nõue on ebaselge.

§ 5lg.

3 p. 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ja p. 4 alusel, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Küsimus on, kas avalduse esitanud võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ja kas see on selgelt tõendatud. 3 2-11-19611 Poolte vahel on ei ole vaidlust selle üle, et avaldajal on nõue Tarmotex OÜ vastu ja selle kohta on avaldaja esitanud ka vajalikud tõendi, milleks on notariaalsed kokkulepped avaldaja ja võlgniku OÜ Tarmotex vahel kohesele sundtäitmisele allumise kohta, milles pooled on kinnitanud sissenõutava rahalise nõude olemasolu summas 490 253,68 krooni. Kokkulepe sisaldab kohustuse täitmise kokkulepet, mille kohaselt tasumine pidi toimuma kinnitatud graafiku alusel. Tõendatud on ka maksete tegemine võlgniku poolt kuni detsembrini

1. Edasi on nõude täitmine toimunud kohtutäituri vahendusel. Küll aga on ebaselge nõude suurus. Kohus nõustub siinkohal võlgniku seisukohaga, et esitatud tõendite kohaselt oli nõue põhivõlgniku vastu 490 253,68 krooni e. 31332,87 eurot. Vaatamata sellele, et põhivõlgnik on kokku lepitud graafiku alusel makseid teinud kuni detsembrini 2010, on avaldaja nõue väidetavalt endiselt 46 787,23 eurot, mis on kokkuleppega tunnustatud nõudest oluliselt suurem. Seega on avaldaja nõue ebaselge. Avaldaja esitas oma pankrotiavalduse aluseks oleva nõude alusena käenduslepingu /t.l. 4/, mille kohaselt võlgnik T V kohustus avaldaja ees vastutama avaldaja ja Tarmotex OÜ vahel
3. 2004 sõlmitud TIMEX Kliendikaardi Üleandmise lepingus nr. 5201054 nõuetekohase täitmise eest. Võlgnik on lepinguga võtnud endale kohustuse vastutada TIMEX Kliendikaardi üleandmise lepingu nõuetekohase täitmise eest. Võlgnik on väitnud, et lepingu p. 1.7 kohaselt ei vastuta võlgnik käendajana põhivõlgniku kohustuste eest, kui võlgnevus võlausaldaja ees tekib seoses võlgniku majandus- ja kutsetegevusega. Kohus peab möönma, et lepingu p. 1.7 on sõnastatud mitmeti mõistetavalt ja võib öelda, et sisuliselt välistab käendaja vastutuse juhul kui võlg tekib võlgniku enda majandustegevusest või mis iganes muudest võlgniku enese tegude või tegematajätmistega seotud oludest. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlg ei ole seotud põhivõlgniku enda majandustegevusega. Ka puudub kohtul alus, mis annaks võimaluse tõlgendada käenduslepingu punkti 1.7 teisiti, kui käendaja vastutust välistavana juhul kui võlg tekib seoses põhivõlgniku majandustegevusega. Käenduslepingu p. 2.1 järgi on käendaja kohustatud täitma võlgniku poolt täitmata rahalised ja muud kohustused 14 päeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Sellist teadet võlausaldaja käendajale saatnud ei ole. Ka ei ole avaldaja tõendanud, et võla väljamõistmine põhivõlgnikult on ebaõnnestunud. Avaldaja sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Avaldaja võlausaldajana ei ole esitanud nõuet põhivõlgniku vastu. Ka ei ole ta kasutanud võimalust esitada hagimenetluses nõuet võlgniku ja käendaja kui solidaarvõlgnike vastu. See tähendab, et võlausaldaja ei ole tõendanud, et omab õigustatud nõuet käendaja T V vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlausaldaja TIMEX S.A. avalduse alusel tuleb ajutine haldur jätta nimetamata põhjusel, et võlgnik on esitanud nõudele põhjendatud vastuväite, avaldaja nõue on ebaselge.

§ 15

lg.5 järgi ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse.

§ 15lg.

6 järgi, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.

§ 15

lg.7 järgi, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. 4 2-11-19611 Külli Mõlder kohtunik 5