Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Danske Bank A/S esitas Kxxxxxxx Jxxxxx vastu hagiavalduse 27.04.2011, nõudes kapitalirendilepingust tuleneva võlgnevuse summas 6610,26 eurot ja lisanduvate viiviste 6610,26 eurot tasumist. Kapitalirendileping on sõlmitud hageja ja OÜ Forangela vahel 25.09.2007.a., leping nr. 270925FO. Lepingu alusel omandas hageja liisinguvõtja OÜ Forangela huvides sõiduki, liisinguvõtja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu vastavalt lepingu juurde kuuluvale maksegraafikule. Liisinguvõtja kohustus tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Liisinglepingut käendas Kxxxxxxx Jxxxxx maksimaalmääras 305 500 krooni ulatuses. Liisinguvõtja ei tasunud lepingutest tulenevaid rendimakseid graafikus kokkulepitu kohaselt ja hageja esitas lepingu üldtingimuste p.10.1 alusel ennetähtaegse lepingute lõpetamise teatise, paludes tagastada viivitamatult lepingu objektiks oleva vara. Üldtingimuste p.10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa, aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama liisinguvõtja. Liisinguvõtja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist vara realiseerima, tehes selleks täiendavaid kulutusi. Hageja esitas nõude käendaja vastu ettepanekuga käendatava summa tasumiseks. Kostja K.Jxxxxx nõudele ei reageerinud. Hageja nõude põhisumma on 6610,26 eurot. Hageja on esitanud viivise arvutuse: tasumata summa 6610,26 eurot, viivise määr 0,3% päevas, viivitatud päevi 444, kokku viivis hagi esitamise päeva seisuga 8804,87 eurot. Graafikujärgselt tasumata summadelt on viivis 51.13 eurot. Kokku viivise nõue 8856 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet põhivõla summani ja nõuab viiviste tasumist 6610.26 eurot.
lg.1, § 82 lg.1, § 101 lg.1p.1, p.6, § 108 lg.1 alusel nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva võla tasumist ja
Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on
, kostja Kxxxxxxx Jxxxxx vastutuse aluseks
lg.11, lg.3, lg.4, § 145 lg.1, lg.2, mille järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutus on käenduslepinguga määratud- see on piiratud teatud rahasummaga (kokku 305500 krooni) ja hageja nõue 13220,52 eurot jääb selle võlasumma piiridesse. Kostjate OÜ Forangela ja Kxxxxxxx Jxxxxx vastutus on solidaarne
sätestab: Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
sätestab:1) Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
Viivise määraks loetakse
lg 1 kohaselt
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viivist arvestanud vastavalt lepingus kokku lepitule- 0,3% iga viivitatud päeva kohta, seejuures arvestamata viivist viiviselt (
Hageja on nõude tõendanud kapitalirendilepinguga (tl.6), kapitalirendilepingu üldtingimustega (tl.7-11), käenduslepinguga (tl.12), maksegraafikuga (tl.13), arvetega kulude kohta (tl.16-18), võla sissenõudmise ja lepingu täitmise kohta esitatud tõenditega (tl.14,15, 19,20). Kostjad ei ole hagile vastanud, mistõttu kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 798,89 eurot (tl.28) ja see riigilõiv vastab hagi hinnale. Kohus leiab, 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.