kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt
lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega
mõistes.
Kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees täitnud ning hagi esitamise seisuga kostja võlgneb hagejale laenulepingu aluseks 594,38 eurot: 383,47 € laenu põhiosa ja 210,91 € laenu intressi. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab
Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud Laenulepingu kohaselt kohustus kostja Laenusumma tagastama määratud tähtajaks. Vastavalt Lepingu üldtingimustele p 11.1, Kui Laenusaaja ei täida Varalisi kohustusi (välja arvatud Intressi tasumise kohustus) Lepingus ettenähtud tähtpäevaks, on Laenusaaja kohustatud tasuma Laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on Lepingus kokkulepitud Intressimäär ehk 210,91 € / 180 päeva = 1,17 € päevas. Hagi esitamise seisuga, kostja põhivõlgnevus hageja ees on 383,47 €. Hageja arvestab viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest (7.02.2009) kuni hagi esitamise kuupäevani 24.05.2011 alljärgnevalt: Viivitatud päevi 7.02.2009-24.05.2011= 836 päeva * 1,17 € = 836 päeva, viivis 978,12 € Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga viivise suurus on 978,12 €. Kuivõrd selline viivise suurus on erakordselt suur, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt hageja vähendab viivise suuruse mõistliku suuruseni. Hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 172,56 €. Hageja on seisukohal, et viivisenõue ei kahjusta kostjat ebamõistlikult, on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Laenusaaja on saanud kasutusele Laenusumma 180-ks kalendripäevaks. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenu intressi suurus on 210,91 € (Laenutingimuste p 6 kohaselt). Vastavalt Laenulepingule p 7.1, pidi intressi tasumine toimuma tähtpäeval koos tagasimakstava Laenusummaga. Seega hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud laenu intressi 210,91 €. Lähtudes ülaltoodust palub hageja kohtult: 1. Rahuldada hagiavaldus; 2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks 766,94 €, millest 383,47 € moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 210,91 € laenu intress ning 172,56 € sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja vastus hagile (tl. 22) Oma kirjalikus vastuses teatas kostja X Y, et ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja palus temalt mitte välja mõista laenu intressi summas 210.91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 172.56 eurot. Ta ei pea võimalikuks kõrvalnõudeid tasuda kuna tema sissetulekuks on töövõimetuspension summas 128 eurot ja ta kasvatab 3
lg1 ja 82 lg1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule. Hageja nõue tuleneb
lg1 mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja poolt on tagastamata hagejale laenu põhisumma 383.47 eurot. Sellele summale ei ole kostja ka ise vastuväidet esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediit summas 383.47 eurot. Intress
, §397 ja §401 lg1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenu intressi suurus on 210,91 € (Laenutingimuste p 6 kohaselt). Vastavalt Laenulepingule p 7.1, pidi kostja intressi tasumine toimuma tähtpäeval koos tagasimakstava Laenusummaga. Seega hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud laenu intressi 210,91 €. . Viivis
lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja on esitanud järgmise viivise arvestuse: 7.02.2009-24.05.2011= 836 päeva * 1,17 € = 836 päeva 978,12 € Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga viivise suurus on 978,12 €. Kuivõrd selline viivise suuruse on hageja ise pidanud erakordselt suureks ja hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt vähendanud viivise suuruse mõistliku suuruseni, so. hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 172,56 €. Eeltoodu alusel taotleb hageja ise kostjalt välja mõista viivise ja intressi mille suurus kokku ei ületa põhivõlgnevuse summat. Kohus leiab, et hageja poolt põhivõla suuruseni vähendatud lepingujärgse intressi ja viivise välja mõistmata jätmine ei ole põhjendatud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsusega on hageja nõue täies ulatuses rahuldatud ja seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.