Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Intrum Justitia Debt Finance AG 15.04.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse Txxxx Oxxxx vastu võlgnevuse 76.69 eurot, viivise 76.69 eurot ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Harju Maakohus saatis asja menetlemiseks kostja rahvastikuregistrijärgsele kohtule- Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Kostja Txxxx Oxxxx elukoht rahvastikuregistri andmete kohaselt on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tema sideaadress alates 29.07.2009 on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus saatis kostjale hagi menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega tema registrijärgsesse elukohta (xxxxxxxxxxxxx), teadaolevasse elukohta (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja e-posti teel vastavalt
§-le 394, ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjat
Kostja e-posti aadress pärineb KIS-ist (kohtute infosüsteem), kus tema suhtes on menetletud aastal 2010 maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Tähtsaadetisena kostja teadaolevatele aadressidele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) saadetud hagimaterjalid tagastati korduvalt märkusega „hoiutähtaja möödumisel“ (sisse nõudmata). Eposti aadressil saadetud hagimaterjal koos lisadega on Txxxx Oxxxxx aadressil kohale toimetatud 22.09.2011 (tl.38) ja kohtukutse on kohale toimetatud 21.11.2011 (tl.41), kuid saaja ei ole saatnud kohtule saamisteadet. Sellega on kohtu hinnangul tegemist
lg.6 olukorraga ja kohus loeb menetlusdokumendid T.Oxxxxxxx kätte toimetatuks
Kostja kohtule määratud tähtajaks ei vastanud ja kohus määras kohtuistungi 12.12.2011.a. Hageja palus asja lahendada ilma tema osavõtuta ja hagi rahuldada, mõista välja menetluskulu 111.84 eurot kostjalt hageja kasuks (tl.47-48). KOHTU SEISUKOHT 2
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga.
lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on laenulepingust tulenev õigussuhe (tl.4). Kostja taotles Ferratum Estonia OÜlt laenu 1000 krooni (63.91 eurot), taotluse käsitlemise kulud lisandusid summas 200 krooni (12.78 eurot tl.4, tl.7), kokku 76.69 eurot. Ferratum Estonia OÜ kandis laenusumma kostjale üle 08.09.2007 (tl.5). Laenu tagastamise kuupäev oli 23.09.2007, kostja laenu ei tagastanud (andmed tl.4). 20.08.2008 loovutas laenuandja Ferratum Estonia OÜ lepingust tuleneva nõude hagejale (tl.10-15). Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § -st 396 lg.1 tuleb kostjal saadud laen tagastada. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Pooltevahelise lepinguga (viivise kohta käiv nummerdamata säte lepingus tl.8) on kokku lepitud viivise määr- võlaõigusseadusega lubatud maksimaalne määr. Hageja on arvutanud viivist põhivõla summa ulatuses, s.o. 76.69 eurot. Kostja on võtnud laenu, ei ole seda tagastanud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 63.91 eurot (tl.16) ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 eurot, kokku 3
lg-le 9 ja
lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagiavalduses taotles hageja kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu. Õigusabikulu kohta ei ole esitatud numbrilist suurust ega tõendeid. Seda kulu ei käsitle ka hageja taotlus kohtuistungile (tl. 48) Seetõttu jääb õigusabikulu välja mõistmata. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.