← Eesti

2-14-57291/21

Obsah (16)§ 407§ 429§ 428§ 432§ 173§ 168§ 162§ 174§ 176§ 177§ 477§ 138§ 144§ 175§ 149§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja 4.mai 2016. a, Põlva Võru tn 12 koht Tsiviilasja number 2-14-57291 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi I. T. vastu Swedbank

) § 428 lg 1 p 3, 429 lg 1 ning 431 lg 1 alusel Võtta vastu Swedbank Liising AS esitatud loobumine hagist I. T. vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-57291 hagist loobumise tõttu. Tagastada Swedbank Liising AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is 50 (viiskümmend) eurot riigilõivust, mis on tasutud 12.09.

  1. a Swedbank Liising AS arveldusarvelt Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Jätta menetluskulud hageja kanda. Välja mõista Swedbank Liising AS-ilt I. T. kasuks 204 (kakssada neli) eurot menetluskulude katteks. Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele. RESOLUTSIOON
  7. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 10.08.
  8. a rahuldas kohus

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega Swedbank Liising AS hagi I.

T. vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 385 eurot ning lisanduva viivise põhivõlgnevuselt 288,14 eurot alates 12.09.

  1. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni lepinguga ettenähtud määras (tl 41-42). Tagaseljaotsuse tegemise aluseks oli asjaolu, et kostjale olid hagiavaldus ja selle lisad avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud, kuid kostja ei olnud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust saatnud. 23.11.
  2. a esitas I. T. kaja menetluse taastamiseks (tl 51). Kostja sai tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-14-57291 teada alles 26.10.
  3. a, kui kohtutäitur O. K. edastas talle täitmisteate koos tagaseljaotsusega. 07.01.
  4. a määrusega rahuldas kohus kostja kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-1457291 eelmenetluse staadiumis. 21.03.
  5. a on kohtusse saabunud hageja esindaja avaldus hagist loobumiseks. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 järgi peab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates talle vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on kostja esindajale kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu. Kostja esindaja on 30.03.2016. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja tulenevalt

§ 432

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 2

(4)Hageja on taotlenud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda

§ 162

lg 4 alusel, mis võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt ka Riigikohtu

  1. septembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6311, p-d 13 ja 14). Hageja on seisukohal, et hagi esitamine oli tingitud asjaolust, et kostja ei ole täitnud kohustust hoolitseda oma elukoha õige aadressi eest registris, mistõttu hagejal ei olnud võimalik enne kohtusse pöördmist kostjaga kontakti võtta. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Kohtu hinnangul ei oleks kostja vajadus õigusabi järele olnud välistatud ka juhul, kui ta oleks korrektselt täitnud kohustust hoolitseda enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Kostja poolt 30.03.2016. a kohtule esitatud avalduses menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirjas (tl 86-88) on näidatud menetluskulude suurus – 457 eurot ja kulude koosseis.

§ 174

lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud kinnituse andnud, samuti on kinnitanud vastavalt

§ 176lõikele 5, et kõik esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kohus on edastanud kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks hagejale ning hageja on 12.04.2016. a esitanud sellele oma vastuväited. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, hageja vastuväidetega ning tsiviilasja toimikuga, leiab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes

§ 177

lg 1 p-st 1, määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Vastavalt

§ 138lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja esindajakulude suurus on 357 eurot (koos käibemaksuga), kuluna on märgitud ka kautsjon menetluse taastamiselt 100 eurot. Kostjat esindas kaja esitamisel Õigusbüroo Aspekt OÜ jurist A. K. , esindaja tunnihind on olnud 85 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sealjuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). 3

(4)Kohus, arvestades asjaoluga, et õigusabiteenuse tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100120 eurot/tund kas koos või ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu 09.12.2013.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13 p 14), leiab, et tunnihind 85 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja mõistlik. Kuivõrd kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud avalduse (kaja) esitamisel menetluse taastamiseks ning menetlustähtaja ennistamiseks, samuti kostja vastuse koostamisel ja esitamisel 2 tunni ulatuses tuleb lugeda vajalikeks ja põhjendatuteks. Õigusabiteenus hõlmab mõistetavalt ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning lahendamine sõltub ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohtu hinnangul hõlmab kaja koostamise ajakulu ka esmast kliendiga kohtumist ja materjalidega tutvumist, ilma milleta ei ole võimalik kaja koostada. Seega jätab kohus välja mõistmata kostja lepingulise esindaja kulud tsiviilasja materjalidega tutvumise ja kliendiga konsultatsiooni eest (1,5 h, kulu 127,50 eurot), kuivõrd eelduslikult olid selle konsultatisooni väljundiks menetlusdokumendid, mille koostamise ja kohtule esitamisega seotud õigusabikulud on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses eraldi välja toodud ja kohtu poolt aktsepteeritud.

§ 149

lg 11 kohaselt ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda kautsjoni hüvitamist vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt, mistõttu tuleb jätta rahuldamata ka kostja nõue hüvitada menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutud kautsjon summas 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 204 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluskulude summas 253 eurot väljamõistmiseks, nimetatud kulud jäävad kostja kanda.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt

§-le 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on menetluse lõpetamise avalduses taotlenud tema poolt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot (tl 6). Seega kuulub seoses hagist loobumisega hagejale tagastamisele 50 eurot, mis tuleb kanda hageja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS selgitusega „riigilõivu tagastamine, Kaimar Toom“. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.