2-14-55126 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 8.oktoober 2015.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-55126 Tsiviilasi A N avaldus enda pankro

§ 158

p 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: 1 Võlausaldaja Eesti Vabariik PolitseiPiirivalveameti kaudu Jaotis Nõue Järk ja 80 eurot

§ 153

lg 1 100% p2

§ 168

järgi on ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks.

1. Vabastada Kristo Teder pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Kristo Tederile A N pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 526,68 (viissada kakskümmend kuus eurot ja kuuskümmend kaheksa senti) eurot Kristo Teder (a/a EE862200221019248153, Swedbank) kasuks;
3. Anda pankrotivõlgnikule A Nile menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 526,68 (viissada kakskümmend kuus eurot ja kuuskümmend kaheksa senti ) eurot, mis 1

§-ist 171 lg 1¹ pankroti välja. Pankrotimenetluses on halduri poolt põhjalikult kontrollitud võlgniku toiminguid kolmel viimasel aastal enne pankroti väljakuulutamist. Läbi on vaadatud võlausaldajate nõudeavaldused, toimunud on nõuete kaitsmise koosolek, koostatud on jaotusettepanek ja see on esitatud kohtule kinnitamiseks ja kohus on jaotusettepaneku 13.02.2015 kinnitanud. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud seega staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu

§ 158lg.

4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 1 000,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kohtukulude ning halduri bürookulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Haldur on 24.08.2015 avaldatud teates (lisa 1) võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrana nimetanud pankrotimenetluse lõpetamise ja usaldusisiku valimisega seonduva otsustamise. Ükski võlausaldaja kokku kutsutud üldkoosolekust (protokoll lisatud – lisa 2) osa ei võtnud.

§ 171lõikes 2 nimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole.

Vastavalt

§-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Pankrotihaldur märkis üldkoosoleku protokolli, et käesolevas menetluses ei ole esitatud usaldusisiku kandidaate. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik ise ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi ega nendest aru saama. Võlgnik ei kasuta e-posti ega mobiiltelefoni, millest tulenevalt on tema suhtlemine nii kohtu kui ka pankrotihalduriga raskendatud. Võlgnik elab koos XXX, kellele halduri hinnangul samuti ei ole mõistlik vastava kohustuse panemine. Nimetatust tulenevalt nõustub haldur ise usaldusisiku kohustusi täitma võimaldamaks lõpetada võlgniku pankrotimenetlus. 2

§-is 176 lg 1 nimetatud tagajärgede saabumine, st lõpeksid ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Eelnevat arvestades esitab haldusr

§ 158

lõikes 3 nõutud aruande, mis peab sisaldama

§ 162lg.

2 ja 3 toodud andmeid:

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist laekunud raha kohta Võlgnikul puudub igasugune sissetulek, millele oleks võimalik Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sissenõuet pöörata. Võlgnik ei tööta, tema töövõime on tervislikel põhjustel piiratud. Samuti muu vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida või mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid või rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub.
2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Väljamaksed pankrotivarast

§ 146mõistes puuduvad.

1. Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub.
4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara.
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jaotis Nr Võlausaldaja Nõue Järk Eesti Vabariik Politseija

§ 153lg 1 100% 1 Piirivalveameti kaudu 80,00 p2 8.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse.

1. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on haldur kandnud omavahenditest.
2. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Antud menetluse puhul ei ole haldur tuvastanud muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua.
3. Maksejõuetuse põhjused Seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta märgib võlgnik, et olukord on tekkinud tulenevalt vastutustundetust ja mõtlematust käitumisest. Samuti märgib võlgnik, et töövõimetusest tulenevalt puudub arvestatav perspektiiv leida tasuvat tööd. Haldur hinnangul on toodud põhjendused objektiivsed. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Lähtudes eelpool toodust ja juhindudes

§ 158lg.

4 palub haldur: 1. Lõpetada A N pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 1 000,00 (tuhat) eurot; 3

§-ist 65 lg 11 ja taotluse võlgnikule menetlusabi andmiseks. Taotluse kohaselt A N pankrotimenetluses on pankrotihaldur esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pärnu Maakohus on võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes

§-ist 171 lg 1¹ ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes

§ 65lõikest 11. Lähtudes Ts

MS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3¹ kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne

1. aasta
2. jaanuari, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni
3. aasta
4. juunini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks). Pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel esitab vastava taotluse pankrotihaldur. Lähtudes

§ 65

lg 11 koostoimes § 23 lg 1-3, esitab pankrotihaldur tasu arvestuse vastavalt halduri poolt tehtud toimingutele pankrotimenetluse ajal (Tabel 1): Tabel 1 Toiming Täitmiseks kulunud aeg (h) Valmistumine võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks (sh 1,5 ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine) Võlausaldaja esimese üldkoosoleku läbiviimine 0,5 Kohtule ettepaneku koostamine toimkonna moodustamata 0,5 jätmise osas ja materjalide edastamine Nõuetekaitsmise koosoleku läbiviimine ja sellega seonduvate 1,5 dokumentide koostamine Jaotusettepaneku koostamine ja kohtule kinnitamiseks 1,0 edastamine Avalduse koostamine pankrotimenetluse raugetamiseks 1,0 Kokku 6,0 Eelnevast lähtudes palub haldur kohtul määrata pankrotihalduri tasu Kristo Tederi (a/a EE862200221019248153, Swedbank) kasuks 6 töötunni eest 396,00 eurot (arvestusega 1 tund = 66 eurot) millele lisandub sotsiaalmaks summas 130,68 eurot (33%) kokku 526,68 eurot. 4

§ 157p 2 ja 158 lg 4 alusel.

Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 6. Pankrotihalduri aruandest ja pankrotiasja materjalidest nähtuvalt on A N pankrotimenetlus jõudnud käesolevaks ajaks staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu

§ 158lg.

4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kohtukulude ning halduri bürookulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Haldur on 24.08.2015 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teates /t.l. 82/ võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrana nimetanud pankrotimenetluse lõpetamise ja usaldusisiku valimisega seonduva otsustamise. Võlgniku 31.08.2015.a. võlausaldajate üldkoosoleku protokollist /t.l. 81/ nähtub, et ükski võlausaldaja kokku kutsutud üldkoosolekust osa ei võtnud, mis näitab ilmselgelt huvi puudumist menetluse (edasise) käigu suhtes. Eelnevast tulenevalt ei pidanud kohus põhjendatuks teha võlausaldajatele ettepanekut raha tasumiseks deposiiti antud menetluse menetluskulude kulude katteks, kuna haldur peab edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Seega puuduvad igasugused vahendid antud pankrotimenetluse jätkamiseks st puudub pankrotivara, millest teha väljamakseid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud tulenevalt tema vastutustundetust ja mõtlematust käitumisest. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 7.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur Kristo Teder tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest. 5

§ 66

lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on esitanud ka taotluse tasu saamiseks lähtudes

§-ist 65 lg 11 ja taotluse võlgnikule menetlusabi andmiseks.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pärnu Maakohus on antud juhul võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes

§-ist 171 lg 1¹ ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes

§ 65lõikest 11. Lähtudes Ts

MS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3¹ kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne

1. aasta
2. jaanuari, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni
3. aasta
4. juunini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel on esitanud vastava taotluse pankrotihaldur. Eelnevast lähtudes määrab kohus pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks kokku 6 töötunni eest 396,00 eurot (arvestusega 1 tund = 66 eurot) millele lisandub sotsiaalmaks summas 130,68 eurot (33%) kokku 526,68 eurot. Pankrotimenetluse ajal tehtud vajalikud kulutused on pankrotihaldur jätnud enda kanda. 9.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Antud juhul on võlgnik esitanud kohtule 21.08.2014.a. avalduse, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik surnud 26.09.2015 so pankrotimenetluse ajal. Kuivõrd surnud isikul puuduvad kohtu hinnangul huvid, muu hulgas pankrotiseaduses ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud õiguskaitsevahendite kasutamiseks, siis jätab kohus käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6