lg 1 sätestab, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Hageja sai sõiduki võõrandamisest teada alles kohtumenetluses ja ei olnud kunagi varem nõusolekut sõiduki müümiseks andnud ega kiida heaks seda ka praegu.
lg 3 järgi kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Hagejal on õigus saada ½ osa sõiduki maksumusest, s.o 2500 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjale makstavast hüvitisest maha arvata (27500-2500= 25000). Seega jääb kostjale makstavaks hüvitiseks 25000 eurot. Hageja palub Lõpetada O.U. ja G.U.i ühisomand korteriomandile ning jätta korteriomand, registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx, O.U. ainuomandisse; Asendada kohtuotsusega G.U.i ja O.U. tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxxxx, teise jao kande nr 3 kustutamiseks; Asendada kohtuotsusega G.U.i tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxxxx, teise jao kande nr 4 tegemiseks nii, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse O.U. (isikukood xxxxxxxxxxx); Välja mõista O.U.´lt G.U.i kasuks hüvitis enamsaadud vara arvel 25000 eurot; Jätta menetluskulud ühisvara jagamise nõudes poolte endi kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile ei ole nõus hageja väitega, et ühisvara koosseisu kuulub hüvitis sõiduki Xxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx võõrandamisest saadud ulatuses. Kostja ei nõustu hageja poolt pakutava ühisvara jagamisega viisil, et ühisvaraks olev korter Xxxxxxxxxxx jääks hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale hüvitist enamsaadud ühisvara eest. Hageja on esitanud hagis paljasõnalise väite sõiduki Xxxxxxxxxxx hüvitise suuruse kohta. Kostja võttis sõiduki ostmiseks laenu, seega on tegemist lahusvara arvelt omandatud esemega.
lg 2 p 3 sätestab, et abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
Kostja valitses sõidukit iseseisvalt ja oma kulul. Hageja ei ole väitnud, et sõiduk soetati ühisvara arvelt. Hageja ja kostja ei ole sõidukit kunagi valitsenud ühiselt. Vaatamata sellele, et sõiduki puhul oli tegemist kostja lahusvaraga, seega hageja nõue hüvitise nõudeks on alusetu, esitab kostja vastuväited vara vähenemise hüvitamise nõudele ka muul alusel. Kui isegi leiaks tuvastamist, et sõiduki näol oli tegemist ühisvaraga, ei ole täidetud
Auto müügist saadud raha on kasutatud ühiste kulutuste katteks. Hageja ei ole tõendanud ühisvara vähenemist. Kostja ei nõustu poolte ühiseks eluasemeks oleva korteri jagamiseks selliselt, et korter jääb hageja omandisse ja kostjale tasutakse hüvitis ja seda veel ühe aasta jooksul. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Ühisvara jagamisel korteri kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet ja seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada tema soovil õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Riigikohus on pidevalt otsustes rõhutanud, et kaasomandis oleva asja jätmisega ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Seetõttu tuleb omandi kaotavale omanikule maksta õiglane ja kohene hüvitis, mis tagatakse, kui asja väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Hageja poolt esitatud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane kostja suhtes. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-45-06 kohaselt on võimalik sel juhul hagi rahuldamata jätmine. Tulenevalt eeltoodust ja viidatud õigusnormidest palub kostja jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik Kostja esitas vastuhagi korteriomandi Xxxxxxxxxxx linn kaasomandi lõpetamiseks. Vaidlust ei ole asjaolus, et korter on mõlema poole elukohaks, alaealise lapse suhtes on mõlemal vanemal ühine hooldusõigus. Seega on mõlemal poolel ka hingeline seotus oma koduga. Kostja leiab, et kuna kaasomandi lõpetamine ei oleks kostja suhtes hageja poolt pakutud viisil õiglane ka seetõttu, et kostja ei saaks kohest hüvitist, on arvestades kõiki asjaolusid õiglane lahendus see, kui kostja tasub hagejale pool korteriomandi väärtusest s.o 27 500 eurot tema omandiosa kaotuse eest. Alternatiivselt jääb kostja nõudeks asja müümine enampakkumisel. Asja enampakkumisel 4
lg 1 abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pooled ei ole sõiduki valitsemise suhtes teisiti kokku leppinud. Kostja ei ole selgitanud, mis lahusvara arvel on ta sõiduki soetanud. Kui laen on tagasi makstud abielu ajal, ei kuulu laen jagamisele abikaasade vahel. Abielu ajal (antud juhul 2013 aastal) võõrandatud vara ei ole enam ühisvara. Hageja on hüvitise nõude esitamisel tuginenud
Hageja lähtus asjaolust, et sõiduk on ühisvara ja sellisena ta oma hagis käsitlenud.
lg 3 järgi kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kostja väidab, et sõiduki müügist saadud raha on kasutatud ühiste kulutuste katteks ning hageja ei ole tõendanud ühisvara vähenemist. Hageja arvates lasub hoopis kostjal kohustus tõendada, et ühisvara ei ole tühise tehingu tõttu vähenenud, kuna kostja sellele oma vastuväites tugineb. Kostja vaidles vastu ka sõiduki väärtusele 5000 eurot. Hageja esitab väljavõtted automüügiportaalist Auto24 sarnaste sõidukite müüghindade kohta 2016 aastal, mille kohaselt sõiduki müügihinnaks on keskmiselt 6350 eurot, millest võib järeldada, et 2013 aastal võis müügihind olla kõrgem (sõiduk oli uuem ja läbisõit väiksem), mitte madalam. Seega peab hageja sõiduki mõistlikuks väärtuseks 5000 eurot. Hageja nõustub kostjaga selles, et hüvitis omandist ilmajäämise eest tuleb määrata omandist ilmajäämise seisuga. Kostja soovib kohest hüvitist juhul, kui vara jääb hagejale. Eksperthinnang korteriomandi väärtuse määramiseks oli tehtud 2015 septembris ja väärtuseks sai 55000 eurot. 2016 aasta jaanuaris ei ole väärtus oluliselt muutunud, mida tõendab LVM KV kutselise kinnisvara hindaja Merle Siigla 25.01.2016 vastus hageja järelepärimisele. Kui kostja väidab vastupidist, peab kostja seda ka tõendama. Lähtudes eeltoodust hageja palub jätta G.U.i vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtuistungil 23.03.2016.a. hageja palus hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtuistungil 23.03.2016.a. kostja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja O.U. ja kostja G.U. abiellusid xxxxxxxxxxx.a. ja abielu lahutati Pärnu Maakohtu otsusega 2-14-56603 / xxxxxxxxxxx.a. (tl.7,45). Hageja O.U. ja kostja G.U. on Xxxxxxxxxxx asuva korteriomandi ühisomanikud, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx (tl.11). Nimetatud korteriomand on abikaasade ühisvara, milles ei ole vaidlust. Ühisomand AÕS § 70 lg.4 järgi on kahele v. enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg.6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse 6
lg.1 kui ka kehitava
varaühisuse varasuhte ajal omandatud vara abikaasade ühisvara ja seega abikaasade ühisomandis.
lg.1 järgi tuleb ühisvara jagada kehtiva Perekonnaseaduse järgi.
Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule koos abielu lõpetamise hagiga. Lg. 1.1 järgi ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kuna poolte abielu on käesolevaks ajaks lahutatud on vastavalt
varaühisuse varasuhe lõppenud.
lg.3 järgi ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust , et jagada ühisvara võrdsetes osades. AÕS § 77 lg.2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele v. mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul v. kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on esitanud kohtule hagi ühisvara jagamiseks ja palub ühisomand korteriomandile lõpetada viisil, et korter jääb talle ja ta maksab kostjale hüvitise. Kostja on esitanud vastuhagi ja palub ühisomand lõpetada viisil, et korteriomand jääb talle ja ta maksab hagejale hüvitise v. alternatiivselt müüa korteriomand avalikul enampakkumisel. Kohus leiab kaaludes ühisomanike huve, et põhjendatud on jagada poolte ühisomand korteriomandile selliselt, et korteriomand jääb hageja O.U.`le ja ta maksab kostjale välja tema osa rahas. Hageja O.U. elab ja töötab Eestis ja elab alaliselt korteris Xxxxxxxxxxx. Hagejaga koos elab nimetatud korteris poolte alaealine laps M. U. , sünd xxxxxxxxxxx.a., kes käib kodu lähedal Kellukese lasteaias ja edaspidi läheks Xxxxxxxxxxx kooli. Kostja G.U. elab samuti Xxxxxxxxxxx korteris, kuid ta töötab välismaal ja viibib enamuse ajast välisriigis s.t. kolm nädalat välisriigis tööl ja üks nädal kodus. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et on õiglane ja põhjendatud jätta korteriomand O.U.`le, kes seal koos väikese lapsega igapäevaselt ja alaliselt elab. Elukoha v. lasteaia vahetus ei ole ka lapse huvides. Kostja ei vaja antud elamispinda igapäevaselt ja tal on võimalik saadud hüvitise eest soetada enda vajadustele vastav uus elamispind. Kostja väited, et korteriomandi jätmine hagejale on ebaõiglane, ei ole põhjendatud. Vastupidi kohus leiab, et korteriomandi jätmine eelpoolnimetatud asjaoludel hagejale on õiglane. Kostja hingeline seotus korteriomandiga ei ole tõsiselt võetav, kuna alternatiivina soovib kostja korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel. Hageja kohtuistungil loobus taotlusest määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hüvitis tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja kinnitas, et tal on võimalik hüvitis peale otsuse tegemist välja maksta (tl.174). TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus , kui seaduse v. tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Pooled on esitanud kohtule eriteadmistega isiku Tõnisson Kinnisvara hindaja Jüri Vahar`i arvamuse, mille kohaselt on Xxxxxxxxxxx asuva korteriomandi , Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx väärtus 21.09.2015.a. seisuga 55 000 eurot ( tl.7398). Kostja kohtuistungil esitatud väited, et korteriomandi väärtus on käesoleva ajaga suurenenud , ei ole tõendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule uut eriteadmistega isiku arvamust korteriomandi turuväärtuse kohta käesoleval ajal ega taotlenud ekspertiisi kinnisvara väärtuse kindlakstegemiseks käesoleva aja seisuga. Kostja soovis kohtuistungil esitada väljavõtteid kinnisvara müügiportaalidest samas paikkonnas asuvate teiste korterite müügihindade kohta. Kohus keeldus kohtuistungil uusi tõendeid vastu võtmast, kuna tõendeid ei esitatud eelmenetluse 7
kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused ja kohustused. Sõiduk on omandatud poolte abielu ajal. Kostja väitel sõiduk ei ole poolte ühisvara. Kostja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Kostja väitel omandas ta sõiduki abielu ajal laenuga. Kostja ei ole 8
lg.1 järgi abikaasad valitsevad neile kuuluvat vara ühiselt, lähtudes perekonna huvidest ja vajadustest ning arvestades muu hulgas
§-des 15 ja 16 sätestatud abikaasade vastastikuseid õigusi ja kohustusi.
lg.1 kohaselt abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, v.a. juhul , kui abikaasa , kelle nõusolekuta v. osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab.
tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta , peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Asjas on tõendatud, et G.U. on võõrandanud pooltele kuuluva ühisvara s.o. sõiduki Xxxxxxxxxxx reg.numbriga xxxxxxxxxxx ilma hageja nõusolekuta. O.U. ei ole tehingu tegemiseks nõusolekut andnud ega tehingut heaks kiitnud. G.U. eelistungil 25.05.2015.a. selgitas, et sõiduk kuulub A.U. nimele, mingi aeg oli tema sõiduki omanik. Andis sõiduki U.ile panti, kuna võttis U.ilt võlgu ja vormistas selle ostumüügilepinguna. See leping on lihtsalt formaalsus. Hageja ei oma seost sõidukiga, kuna tema võttis sõiduki ostuks laenu , mida hiljem tagasi maksis. Sõiduk soetatud abielu kestel. Auto ostuks võetud laenu tagastas oma töötasust (tl.43). Kostja kohtuistungil selgitas, et võttis auto ostmiseks laenu ja sõiduk osteti 7000 euroga. Pooled olid auto ostmise ja laenu võtmise ajal abielus. Kostja kaotas Soomes töö ja tal oli vaja ravi eest tasuda ning müüs sõiduki odavamalt A. U.ile 3000 euroga. Oli kokkulepe , et kui tal tekivad rahalised vahendid siis ostab sõiduki tagasi. U. tuli kostjale vastu ja lubas autot kasutada, kuna kostja oli rahaliselt raskes olukorras (tl.174). Seega kostja väited on vastuolulised. Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduki vastutav kasutaja (tl.63). Hageja on esitanud kohtule väljavõtted automüügiportaalist Auto24 samalaadsete sõidukite väärtuse kohta ( 147- 150). Sõidukid Xxxxxxxxxxx, 2007.a. on müügis hinnaga 6700 eurot, 6000 eurot, 5999 eurot ja 7500 eurot. Kohus leiab, et sõiduki väärtust on võimalik väljavõtetega automüügiportaalist tõendada. Arvestades , et sõiduk osteti 01.04.2013.a. hinnaga 7000 eurot ja võõrandati 10.12.2013.a. ,siis on põhjendatud ja tõendatud hageja väited, et sõiduki väärtus on 5000 eurot. Kostja ise kohtuistungil kinnitas, et müüs sõiduki 3000 euroga ja odavamalt kui selle tegelik väärtus. Kuna poolte ühisvara on vähenenud kostja poolt ilma hageja nõusolekuta võõrandatud sõiduki väärtuse võrra, siis peab kostja G.U. vara väärtuse vähenemise hüvitama ja hüvitis summas 5000 eurot arvatakse ühisvara hulka. G.U. peab tasuma hageja O.U.`le ½ hüvitisest s.o. 2500 eurot. Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et sõiduki müügist saadud raha on kasutatud perekonna huvides s.o. ühiste kulutuste katteks. Tehes nõuete tasaarvestuse peab O.U. tasuma G.U.`ile enamsaadud vara arvel hüvitise kokku summas 27 500 – 2500 = 25 000 eurot. Arvestades eeltoodud põhjendusi on O.U. hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning G.U.`i hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud Ühisvara jagamise asi on hagiline perekonnaasi ja menetluskulude jagamisele kohaldub TsMS § 164. Selline on ka kohtupraktika- RKL3-2-1-183-13 p.10. TsMS § 164 lg.1 järgi hagilises 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.