← Eesti

2-14-56603/31

Obsah (10)§ 31§ 34§ 27§ 28§ 14§ 25§ 210§ 37§ 35§ 41

2-14-56603 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks- 22.veebruar 2016.a. Pärnu Maakoh

§ 31

lg 1 sätestab, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Hageja sai sõiduki võõrandamisest teada alles kohtumenetluses ja ei olnud kunagi varem nõusolekut sõiduki müümiseks andnud ega kiida heaks seda ka praegu.

§ 34

lg 3 järgi kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Hagejal on õigus saada ½ osa sõiduki maksumusest, s.o 2500 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjale makstavast hüvitisest maha arvata (27500-2500= 25000). Seega jääb kostjale makstavaks hüvitiseks 25000 eurot. Hageja palub Lõpetada O.U. ja G.U.i ühisomand korteriomandile ning jätta korteriomand, registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx, O.U. ainuomandisse; Asendada kohtuotsusega G.U.i ja O.U. tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxxxx, teise jao kande nr 3 kustutamiseks; Asendada kohtuotsusega G.U.i tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxxxx, teise jao kande nr 4 tegemiseks nii, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse O.U. (isikukood xxxxxxxxxxx); Välja mõista O.U.´lt G.U.i kasuks hüvitis enamsaadud vara arvel 25000 eurot; Jätta menetluskulud ühisvara jagamise nõudes poolte endi kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile ei ole nõus hageja väitega, et ühisvara koosseisu kuulub hüvitis sõiduki Xxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx võõrandamisest saadud ulatuses. Kostja ei nõustu hageja poolt pakutava ühisvara jagamisega viisil, et ühisvaraks olev korter Xxxxxxxxxxx jääks hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale hüvitist enamsaadud ühisvara eest. Hageja on esitanud hagis paljasõnalise väite sõiduki Xxxxxxxxxxx hüvitise suuruse kohta. Kostja võttis sõiduki ostmiseks laenu, seega on tegemist lahusvara arvelt omandatud esemega.

§ 27

lg 2 p 3 sätestab, et abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.

§ 27lg 2 p 1 3

(10)2-14-56603 kohaselt on abikaasa lahusesemed abikaasa isiklikud tarbeesemed. Kostja omandas sõiduki laenuga. Laenulepingu poolteks ei olnud hageja ja kostja koos vaid ainult kostja.

§ 27¹ lg 1 kohaselt abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul.

Kostja valitses sõidukit iseseisvalt ja oma kulul. Hageja ei ole väitnud, et sõiduk soetati ühisvara arvelt. Hageja ja kostja ei ole sõidukit kunagi valitsenud ühiselt. Vaatamata sellele, et sõiduki puhul oli tegemist kostja lahusvaraga, seega hageja nõue hüvitise nõudeks on alusetu, esitab kostja vastuväited vara vähenemise hüvitamise nõudele ka muul alusel. Kui isegi leiaks tuvastamist, et sõiduki näol oli tegemist ühisvaraga, ei ole täidetud

§ 34lg 3 koosseis, s.o ühisvara vähenemine.

Auto müügist saadud raha on kasutatud ühiste kulutuste katteks. Hageja ei ole tõendanud ühisvara vähenemist. Kostja ei nõustu poolte ühiseks eluasemeks oleva korteri jagamiseks selliselt, et korter jääb hageja omandisse ja kostjale tasutakse hüvitis ja seda veel ühe aasta jooksul. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Ühisvara jagamisel korteri kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet ja seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada tema soovil õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Riigikohus on pidevalt otsustes rõhutanud, et kaasomandis oleva asja jätmisega ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Seetõttu tuleb omandi kaotavale omanikule maksta õiglane ja kohene hüvitis, mis tagatakse, kui asja väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Hageja poolt esitatud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane kostja suhtes. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-45-06 kohaselt on võimalik sel juhul hagi rahuldamata jätmine. Tulenevalt eeltoodust ja viidatud õigusnormidest palub kostja jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik Kostja esitas vastuhagi korteriomandi Xxxxxxxxxxx linn kaasomandi lõpetamiseks. Vaidlust ei ole asjaolus, et korter on mõlema poole elukohaks, alaealise lapse suhtes on mõlemal vanemal ühine hooldusõigus. Seega on mõlemal poolel ka hingeline seotus oma koduga. Kostja leiab, et kuna kaasomandi lõpetamine ei oleks kostja suhtes hageja poolt pakutud viisil õiglane ka seetõttu, et kostja ei saaks kohest hüvitist, on arvestades kõiki asjaolusid õiglane lahendus see, kui kostja tasub hagejale pool korteriomandi väärtusest s.o 27 500 eurot tema omandiosa kaotuse eest. Alternatiivselt jääb kostja nõudeks asja müümine enampakkumisel. Asja enampakkumisel 4

(10)2-14-56603 müümisel on kostjale garanteeritud kohene hüvitis omandi kaotuse eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-12 leidnud, et õiglane ja mõlema poole huvides on kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamine kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele olukorras, kus ühel poolel ei ole raha teisele poolele tema osa kinnimaksmiseks. AÕS § 77 lg 2 kohaselt jagatakse saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostja palub jagada O.U. ja G.U.i ühisvara. Jätta korteriomand registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx G.U.i omandisse ja panna talle kohustus maksta O.U.le omandi kaotuse eest hüvitist summas 27 500 eurot. Kohustada O.U.t andma nõusolek (KRS § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse G.U.; Asendada O.U. nõusolek kinnistusraamatus kande muutmiseks kohtuotsusega. Alternatiivselt jagada poolte ühisvara selliselt, et müüa korteriomand, registriosa nr xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o võrdselt. Hageja kirjalikus vastuses vastuhagi ei tunnista. Hageja ei nõustu korteriomandi jätmisega kostjale ega selle müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja jääb oma hagis pakutud ühisvara jagamise viisi juurde, mille kohaselt tuleb korteiromand jätta hagejale. Vaidlust ei ole selles, et kostja oma tööülesannete täitmise tõttu püsivalt korteris ei ela. Hageja aga töötab Pärnus ja tegeleb alaealise tütre kasvatamisega. Vanematel ühise hooldusõiguse olemasolu ei mõjuta vara jagamise viisi, kuna ühist hooldusõigust on võimalik teostada ka siis, kui vanemad elavad erinevates linnades ja isegi riikides. Kuna pooled on lahutatud, asuvad nad elama niikuinii eraldi ja vaidlust ei ole selles, et alaealine laps jääb elama hagejaga. Kostja väide, et hageja ei suuda määratud hüvitist koheselt kostjale välja maksta, ei ole samuti aluseks korteriomandi jätmiseks kostjale. Kostja tuletas seda hageja taotlusest määrata kohtuotsuses otsuse täitmise kord. Kostja avaldas, et ta ei ole ajatamisega nõus. Kohus lahendab taotluse arvestades mõlema poole huve. Kui kohus ei ajata hüvitise maksmist, on hageja nõus hüvitist välja maksma korraga. Samas ei ole ühe või teise poole maksusuutlikkus aluseks vara jagades kalduda selle abikaasa kõrvale ja jätta korter sellele abikaasale, kes on väitnud, et tema on võimeline hüvitist ära maksma (kostja pole oma väite kinnitamiseks tõendeid esitanud). Siis ei oleks tegemist õiglusega, kui õiglus põhineb rahal. Kohtuotsuse täitmine on täitemenetluse rida. Kostja ei ole esitanud muid argumente, miks peaks korter jääma tema, mitte hageja ainuomandisse. Enamgi veel – olles väitnud, et temal on hingeline seotus senise koduga, on kostja valmis müüma korterit avalikul enampakkumisel ja jätma oma alaealine laps tema ainsast kodust ilma eesmärgiga saada kohene hüvitis. Olukorras, kus korteriomand on kas või ühe abikaasa elukohaks, kellega jääb elama alaealine laps, ei ole kuidagi õiglane nende elukoht müüa võõrale isikule, mille tulemusena peab ema koos lapsega alustama uut elu uues kohas, mis ei ole sugugi lapse huvides. Kaasomandi lõpetamisel tuleb mõlema kaasomaniku huve võimalikult palju arvestada. Hageja huviks on mh alaealisele lapsele elamistingimuste ja elukorralduse tagamine, millega laps on harjunud, samuti teistele lastele kodu hoidmine, kus nad on kasvanud. Kostja on enampakkumise viisi põhjendades tuginenud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-95-12, kui leidis, et raha puudumine hüvitise maksmiseks on aluseks asja müümiseks avalikul enampakkumisel. Hageja arvates käsitles Riigikohus olukorda, kus hageja taotles kaasomandi lõpetamist kas asja enampakkumisel müümisega või asja jätmisega 5
(10)2-14-56603 kostja ainuomandisse, ja kostja vastaspoolena vaidles sellele vastu väitega, et temal ei ole hüvitamiseks raha. Käesolevas asjas soovib hageja asja jätmist endale ja peab arvestama sellega, et ta peab enamsaadud vara eest maksma hüvitist. Hageja sellega arvestab, kuid seadusega vastuolus ei olnud taotluse esitamine hüvitise maksmise ajatamiseks. Kostja ei soovi ühisvara jagamist hageja soovitud viisil ja esitas vastuhagi, milles taotleb ühisvara hulka kuuluva korteriomandi jätmist endale või alternatiivselt müümist avalikul enampakkumisel. Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta , et sõiduauto on ostetud laenuga. Abielu ajal võetud laen on abikaasade ühine kohustus, kui laenu võeti pere huvides. Abielu ajal soetatud vara on ühisvara. Vastavalt

§ 28

lg 1 abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pooled ei ole sõiduki valitsemise suhtes teisiti kokku leppinud. Kostja ei ole selgitanud, mis lahusvara arvel on ta sõiduki soetanud. Kui laen on tagasi makstud abielu ajal, ei kuulu laen jagamisele abikaasade vahel. Abielu ajal (antud juhul 2013 aastal) võõrandatud vara ei ole enam ühisvara. Hageja on hüvitise nõude esitamisel tuginenud

§ 34lg 3.

Hageja lähtus asjaolust, et sõiduk on ühisvara ja sellisena ta oma hagis käsitlenud.

§ 34

lg 3 järgi kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kostja väidab, et sõiduki müügist saadud raha on kasutatud ühiste kulutuste katteks ning hageja ei ole tõendanud ühisvara vähenemist. Hageja arvates lasub hoopis kostjal kohustus tõendada, et ühisvara ei ole tühise tehingu tõttu vähenenud, kuna kostja sellele oma vastuväites tugineb. Kostja vaidles vastu ka sõiduki väärtusele 5000 eurot. Hageja esitab väljavõtted automüügiportaalist Auto24 sarnaste sõidukite müüghindade kohta 2016 aastal, mille kohaselt sõiduki müügihinnaks on keskmiselt 6350 eurot, millest võib järeldada, et 2013 aastal võis müügihind olla kõrgem (sõiduk oli uuem ja läbisõit väiksem), mitte madalam. Seega peab hageja sõiduki mõistlikuks väärtuseks 5000 eurot. Hageja nõustub kostjaga selles, et hüvitis omandist ilmajäämise eest tuleb määrata omandist ilmajäämise seisuga. Kostja soovib kohest hüvitist juhul, kui vara jääb hagejale. Eksperthinnang korteriomandi väärtuse määramiseks oli tehtud 2015 septembris ja väärtuseks sai 55000 eurot. 2016 aasta jaanuaris ei ole väärtus oluliselt muutunud, mida tõendab LVM KV kutselise kinnisvara hindaja Merle Siigla 25.01.2016 vastus hageja järelepärimisele. Kui kostja väidab vastupidist, peab kostja seda ka tõendama. Lähtudes eeltoodust hageja palub jätta G.U.i vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtuistungil 23.03.2016.a. hageja palus hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtuistungil 23.03.2016.a. kostja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja O.U. ja kostja G.U. abiellusid xxxxxxxxxxx.a. ja abielu lahutati Pärnu Maakohtu otsusega 2-14-56603 / xxxxxxxxxxx.a. (tl.7,45). Hageja O.U. ja kostja G.U. on Xxxxxxxxxxx asuva korteriomandi ühisomanikud, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx (tl.11). Nimetatud korteriomand on abikaasade ühisvara, milles ei ole vaidlust. Ühisomand AÕS § 70 lg.4 järgi on kahele v. enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg.6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse 6

(10)2-14-56603 kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nii enne 1.juulit 2010 kehtinud

§ 14

lg.1 kui ka kehitava

§ 25järgi on abielu v.

varaühisuse varasuhte ajal omandatud vara abikaasade ühisvara ja seega abikaasade ühisomandis.

§ 210

lg.1 järgi tuleb ühisvara jagada kehtiva Perekonnaseaduse järgi.

§ 37lg.1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule koos abielu lõpetamise hagiga. Lg. 1.1 järgi ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kuna poolte abielu on käesolevaks ajaks lahutatud on vastavalt

§ 35

varaühisuse varasuhe lõppenud.

§ 37

lg.3 järgi ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust , et jagada ühisvara võrdsetes osades. AÕS § 77 lg.2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele v. mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul v. kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on esitanud kohtule hagi ühisvara jagamiseks ja palub ühisomand korteriomandile lõpetada viisil, et korter jääb talle ja ta maksab kostjale hüvitise. Kostja on esitanud vastuhagi ja palub ühisomand lõpetada viisil, et korteriomand jääb talle ja ta maksab hagejale hüvitise v. alternatiivselt müüa korteriomand avalikul enampakkumisel. Kohus leiab kaaludes ühisomanike huve, et põhjendatud on jagada poolte ühisomand korteriomandile selliselt, et korteriomand jääb hageja O.U.`le ja ta maksab kostjale välja tema osa rahas. Hageja O.U. elab ja töötab Eestis ja elab alaliselt korteris Xxxxxxxxxxx. Hagejaga koos elab nimetatud korteris poolte alaealine laps M. U. , sünd xxxxxxxxxxx.a., kes käib kodu lähedal Kellukese lasteaias ja edaspidi läheks Xxxxxxxxxxx kooli. Kostja G.U. elab samuti Xxxxxxxxxxx korteris, kuid ta töötab välismaal ja viibib enamuse ajast välisriigis s.t. kolm nädalat välisriigis tööl ja üks nädal kodus. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et on õiglane ja põhjendatud jätta korteriomand O.U.`le, kes seal koos väikese lapsega igapäevaselt ja alaliselt elab. Elukoha v. lasteaia vahetus ei ole ka lapse huvides. Kostja ei vaja antud elamispinda igapäevaselt ja tal on võimalik saadud hüvitise eest soetada enda vajadustele vastav uus elamispind. Kostja väited, et korteriomandi jätmine hagejale on ebaõiglane, ei ole põhjendatud. Vastupidi kohus leiab, et korteriomandi jätmine eelpoolnimetatud asjaoludel hagejale on õiglane. Kostja hingeline seotus korteriomandiga ei ole tõsiselt võetav, kuna alternatiivina soovib kostja korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel. Hageja kohtuistungil loobus taotlusest määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hüvitis tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja kinnitas, et tal on võimalik hüvitis peale otsuse tegemist välja maksta (tl.174). TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus , kui seaduse v. tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Pooled on esitanud kohtule eriteadmistega isiku Tõnisson Kinnisvara hindaja Jüri Vahar`i arvamuse, mille kohaselt on Xxxxxxxxxxx asuva korteriomandi , Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx väärtus 21.09.2015.a. seisuga 55 000 eurot ( tl.7398). Kostja kohtuistungil esitatud väited, et korteriomandi väärtus on käesoleva ajaga suurenenud , ei ole tõendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule uut eriteadmistega isiku arvamust korteriomandi turuväärtuse kohta käesoleval ajal ega taotlenud ekspertiisi kinnisvara väärtuse kindlakstegemiseks käesoleva aja seisuga. Kostja soovis kohtuistungil esitada väljavõtteid kinnisvara müügiportaalidest samas paikkonnas asuvate teiste korterite müügihindade kohta. Kohus keeldus kohtuistungil uusi tõendeid vastu võtmast, kuna tõendeid ei esitatud eelmenetluse 7

(10)2-14-56603 lõpptähtajaks ning esitatud tõendid ei tõendanud vaidlusaluse korteriomandi turuväärtust. Kinnisvara müügiportaalid on avalikud ja müügiportaalis kv.ee on müügis Xxxxxxxxxxxl asuvad 3-toalised korterid väga erinevas hinnaklassis. On müügil 3-toalisi kortereid ka samas hinnaklassis , kui kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamus. Seega kostja kohtuistungil esitatud väited, et keskmiselt maksavad taolised korterid samas rajoonis 74 000 eurot , ei ole tõendatud. Samuti ei ole asjas oluline, mis maksvad teised korterid vaid lähtuda tuleb konkreetsest poolte ühisomandis oleva korteriomandi väärtusest. Kuna pooled ei ole kohtule vaidlusaluse korteri väärtuse kohta teisi usaldusväärseid tõendeid esitanud tuleb lähtuda korteriomandi väärtusest 55 000 eurot. Kohus nõustub sellega, et abikaasade ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis ja kohus leiab, et poolte poolt tellitud eriteadmistega isiku arvamuses antud korteriomandi väärtust on võimalik õiglase hüvitise määramisel arvestada. Korteriomandi hindamine on toimunud septembris 2015.a. Pooled ei ole kohtule teisi tõendeid esitanud, kuigi kohus 08.01.2016.a. andis selleks tähtajad (tl.134). Hageja on pöördunud 22.01.2016.a. e-posti teel LVM Kinnivara OÜ poole korteriomandi väärtuse osas ja talle on vastatud e-posti teel , et hinnad on püsinud suhteliselt muutumatutena (tl.151). Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kuna korteriomand jääb hageja O.U.le peab ta tasuma kostja G.U.ile ½ korteriomandi väärtusest s.o. 27 500 eurot. Hageja on soovinud samuti , et kohus tuvastaks kostja nõusoleku kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja tema ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Vastavalt TsÜS § 68 lg.5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud v. viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega on hageja nõue tahteavalduse osas ebatäpne. AÕS § 64.1 kohaselt on kinnisasja käsutamiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks , muutumiseks v. kustutamiseks on KRS § 34.1 järgi nõutav selle isiku nõusolek , kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks , mille kostja peaks andma selleks, et hageja saaks korteriomandi ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku , et kostja osa korteriomandist läheb hageja omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne , mille kohaselt korteriomand on poolte ühisomandis, kustutatakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne. Kuna hageja sooviks oli see, et ta kantaks korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse , saab kohus tuvastada hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks kõik vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-42-13 p. 12, RKL 3-2-1-18313. Seega hagi kuulub rahuldamisele osas , milles kohustatakse kostjat andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus ja kinnistusraamatus vastavate kannete tegemiseks vajalik tahteavaldus. Ühisomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb ühisomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Hageja O.U. leiab, et kostja on müünud poolte ühisvaraks oleva sõiduauto Xxxxxxxxxxx reg.numbriga xxxxxxxxxxx ilma tema nõusolekuta (tl.42). Nimetatud sõiduk on omandatud müügilepinguga 01.04.2013.a. ja G.U. on kantud omanikuna liiklusregistrisse 02.04.2013.a. kuni 10.12.2013.a. (tl.63).

§ 25

kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused ja kohustused. Sõiduk on omandatud poolte abielu ajal. Kostja väitel sõiduk ei ole poolte ühisvara. Kostja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Kostja väitel omandas ta sõiduki abielu ajal laenuga. Kostja ei ole 8

(10)2-14-56603 tõendanud, et omandas sõiduki laenuga ja isegi kui nimetatu oleks tõendatud, siis abielu ajal perekonna huvides võetud kohustus on abikaasade ühine kohustus.

§ 41

lg.1 järgi abikaasad valitsevad neile kuuluvat vara ühiselt, lähtudes perekonna huvidest ja vajadustest ning arvestades muu hulgas

§-des 15 ja 16 sätestatud abikaasade vastastikuseid õigusi ja kohustusi.

§ 31

lg.1 kohaselt abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, v.a. juhul , kui abikaasa , kelle nõusolekuta v. osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab.

§ 34lg.3 kohaselt kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu v.

tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta , peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Asjas on tõendatud, et G.U. on võõrandanud pooltele kuuluva ühisvara s.o. sõiduki Xxxxxxxxxxx reg.numbriga xxxxxxxxxxx ilma hageja nõusolekuta. O.U. ei ole tehingu tegemiseks nõusolekut andnud ega tehingut heaks kiitnud. G.U. eelistungil 25.05.2015.a. selgitas, et sõiduk kuulub A.U. nimele, mingi aeg oli tema sõiduki omanik. Andis sõiduki U.ile panti, kuna võttis U.ilt võlgu ja vormistas selle ostumüügilepinguna. See leping on lihtsalt formaalsus. Hageja ei oma seost sõidukiga, kuna tema võttis sõiduki ostuks laenu , mida hiljem tagasi maksis. Sõiduk soetatud abielu kestel. Auto ostuks võetud laenu tagastas oma töötasust (tl.43). Kostja kohtuistungil selgitas, et võttis auto ostmiseks laenu ja sõiduk osteti 7000 euroga. Pooled olid auto ostmise ja laenu võtmise ajal abielus. Kostja kaotas Soomes töö ja tal oli vaja ravi eest tasuda ning müüs sõiduki odavamalt A. U.ile 3000 euroga. Oli kokkulepe , et kui tal tekivad rahalised vahendid siis ostab sõiduki tagasi. U. tuli kostjale vastu ja lubas autot kasutada, kuna kostja oli rahaliselt raskes olukorras (tl.174). Seega kostja väited on vastuolulised. Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduki vastutav kasutaja (tl.63). Hageja on esitanud kohtule väljavõtted automüügiportaalist Auto24 samalaadsete sõidukite väärtuse kohta ( 147- 150). Sõidukid Xxxxxxxxxxx, 2007.a. on müügis hinnaga 6700 eurot, 6000 eurot, 5999 eurot ja 7500 eurot. Kohus leiab, et sõiduki väärtust on võimalik väljavõtetega automüügiportaalist tõendada. Arvestades , et sõiduk osteti 01.04.2013.a. hinnaga 7000 eurot ja võõrandati 10.12.2013.a. ,siis on põhjendatud ja tõendatud hageja väited, et sõiduki väärtus on 5000 eurot. Kostja ise kohtuistungil kinnitas, et müüs sõiduki 3000 euroga ja odavamalt kui selle tegelik väärtus. Kuna poolte ühisvara on vähenenud kostja poolt ilma hageja nõusolekuta võõrandatud sõiduki väärtuse võrra, siis peab kostja G.U. vara väärtuse vähenemise hüvitama ja hüvitis summas 5000 eurot arvatakse ühisvara hulka. G.U. peab tasuma hageja O.U.`le ½ hüvitisest s.o. 2500 eurot. Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et sõiduki müügist saadud raha on kasutatud perekonna huvides s.o. ühiste kulutuste katteks. Tehes nõuete tasaarvestuse peab O.U. tasuma G.U.`ile enamsaadud vara arvel hüvitise kokku summas 27 500 – 2500 = 25 000 eurot. Arvestades eeltoodud põhjendusi on O.U. hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning G.U.`i hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud Ühisvara jagamise asi on hagiline perekonnaasi ja menetluskulude jagamisele kohaldub TsMS § 164. Selline on ka kohtupraktika- RKL3-2-1-183-13 p.10. TsMS § 164 lg.1 järgi hagilises 9

(10)2-14-56603 abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lg.2 järgi kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega v. kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane , muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg.1 jätta poolte endi kanda. Asjas ei nähtu kohtu arvates asjaolusid kulude jagamiseks TsMS § 164 lg.1 sätestatust erinevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik OTSUS PARANDATUD Pärnu Maakohtu 18.05.2016 määrusega, mis jõustus 04.06.2016, järgmiselt: Parandada tsiviilasjas nr 2-14-56603 Pärnu Maakohtu 22.aprilli 2016.a. kohtuotsuses otsuse tegemise aeg „22.veebruar 2016.a.“ ja lugeda õigeks otsuse tegemise aeg „ 22.aprill 2016.a.“ Teha kohtuotsuse parandamise kohta märge kohtuotsusele ja selle pärast määruse tegemist väljastatavatele ärakirjadele. Toimetada vea parandamise määrus kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtuotsus. VÄLJAVÕTE ÕIGE OTSUS JÕUSTUS OSALISELT Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2016 otsuse jõustumisega 15.12.2016 järgmiselt: RESOLUTSIOON:
  1. Tühistada Pärnu Maakohtu 22.04.2016 otsus täitmise korra kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1 Rahuldada O.U. hagi ühisvara jagamiseks. 2.2 Jätta O.U. ja G.U.i ühisomandisse kuuluv korteriomand asukohaga Xxxxxxxxxxx hageja ainuomandisse. 2.3 Kohustada G.U.it andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega O.U. ja G.U. lepivad kokku selles, et korteriomand, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxx, läheb O.U. ainuomandisse. 2.4 Kohustada G.U.it andma nõusolek kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 1 tähenduses selleks, et kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxx teise jao omanikukanne, mille kohaselt G.U. on kinnisasja ühisomanik, kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse O.U.. 2.5 Mõista O.U.lt G.U.i kasuks välja hüvitis enamsaadud vara arvelt 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot. 2.6 G.U.i vastuhagi ühisvara jagamiseks jätta rahuldamata.
  3. G.U.i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  4. O.U. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt
  5. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. VÄLJAVÕTE ÕIGE 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.