§-s 487 lg 11 ( alates 01.01.2013 kehtivas redaktsioonis) on sätestatud, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigete 1,2,3 sätestatu kohaselt. Seega kuna võlgnik on avaldaja nõuet osaliselt so 398,27 euro ulatuses tunnistanud, saab teha temalt nimetatud summa sissenõudmiseks maksekäsu. Kohus mõistab poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse katteks A. K. 398,27 eurot T. F. B. A. B. . Alates 01.01.2013 sätestab
lg 2, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja 08.04.2013 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid riigilõivu tasumise kohta ja Tartu Maakohtul pole võimalik selle tasumist kontrollida ka elektrooniliselt ( kuna lõiv on tasutud teise kohtu viitenumbrile). Kuid asjaolust, et Pärnu Maakohus on avaldust menetlenud, võib järeldada, et maksekäsu kiirmenetluses on riigilõivu tasumist kontrollitud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et avaldaja on maksekäsu avalduse esitamisel tasunud vastavalt RLS §-s 57 lg 6 sätestatule so 3 protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Kuna kohus teeb maksekäsu 398,27 euro sissenõudmiseks ning sellise nõude esitamisel oleks avaldaja pidanud riigilõivuseaduse § 57 lg 6 alusel tasuma riigilõivuna 45 eurot, peab kohus
lg 2 kohaselt põhjendatuks võlgnikult avaldaja kasuks sisse nõuda riigilõivu katteks 45 eurot. Peale selle tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 20 eurot.
lg 5 kohaselt tuleb maksekäsus võlgnikule selgitada, et ta võib määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul esitada maksekäsu peale määruskaebuse. Võlgnikule selgitatakse, et määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes käesoleva seadustiku § 489-1 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
lg 2 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Peale selle on
§-s 4891 lg 21 sätestatud, et maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest.
lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.