← Eesti

2-13-28281/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Hagi õigeksvõtmisel

  1. september 2013.a., Pärnu põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-28281 Tsiviilasi J.T. hagi L.T. vastu abielu lahutamiseks. Tsiviilasja hind 3500.- € Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J.T. Kostja: L.T. RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442, § 467 lg 2, § 632 lg 1 Rahuldada hagi. Lahutada J.T. ja L.T. XX.XX.XXXX.a Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (abieluakt nr 38). L.T.-il säilib abielu ajal kantud perekonnanimi „T.“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva Tsiviilasi nr 2-13-28281 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
  2. Hageja nõue ja selle põhjendused. Avalduse kohaselt hageja ja kostja abielu oli registreeritud XX.XX.XXXX.a Pärnu Maavalitsuses kande nr 38 all. Kooselu ajal hageja ja kostja vahel tülid tekkisid mitte aegajalt, vaid pidevalt. Hageja leidis, et edaspidine kooselu on võimatu ja lahkus kostja juurest. Abielulised suhted on lakanud alates juunist 2012.a. Alates juunist 2012.a hageja elab teise naisega ja seetõttu abielu ei ole võimalik taastada ning palub abielu lahutada. Mõtlemisaega alates 2012.a kuni hagiavalduse esitamiseni oli palju ja hageja on seisukohal, et kokkulepe kostjaga on võimatu. Kostja teadis ette, et hageja soovib abielu lahutada, kuid igati takistab lahendada käesolev küsimus kokkuleppel. Seega hagejal ei ole teist võimalust, kui lahutada abielu kohtus. PKS § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hageja palub lahutada pooltevaheline abielu, milline oli registreeritud XX.XX.XXXX.a Pärnu Maavalitsuses kande nr 38 all. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda.
  3. Kostja 08.07.2013.a hagiavalduse kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. Menetluskulud palutakse jätta hageja kanda.
  4. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Poolte abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX.a Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi, sest kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus perekonnaseaduse § 67 lg 1, 2 alusel lahutab poolte abielu, sest selle jätkamine arvestades, et abielusuhted on lõppenud ja leppida ei soovita, on muutunud võimatuks. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 säilib kostjal abielu ajal kantud perekonnanimi „T.“.
  5. Menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.