Keelduda menetlusse võtmast I.M. avaldust Nikolai 18 Korteriühistu vastu üldkoosoleku 28.03.2013.a otsuse tühistamise nõudes ning tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses avaldaja, I.M., kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse Tsiviilasi nr 2-13-27424 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused. 30.05.2013.a esitas I.M. Pärnu Maakohtule avalduse Nikolai 18 Korteriühistu vastu üldkoosoleku 28.03.2013.a otsuse tühistamise nõudes. Pärnu Maakohus 12.06.2013.a määrusega jättis esitatud avalduse käiguta ning andis avaldajale avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja avalduselt riigilõivu tasumiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruse kohaselt avalduses on järgmised puudused. 1. Avaldus tuleb esitada hagiavaldusena. Tegu on mittevaralise nõudega hagiga, mis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 101 esitatakse juriidilise isiku, seega korteriühistu, asukoha järgi. Hagimenetluses on poolteks hageja ja kostja. (
- Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise asja kohtualluvus. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise hagi esitatakse juriidilise isiku asukoha järgi.). 2. Kohtule esitatavate menetlusdokumentide üldnõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 38-ndas peatükis. Lisaks peab hagiavaldus vastama
sätestatud nõuetele.
lg 1 p 5 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 11 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot.
lg 4 punkti 8 kohaselt loetakse mittevaraliseks nõudeks hagihinna tähenduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. Seega on esitatud nõude puhul hagihinnaks 3500 eurot. 3. Avalduselt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt, kui tsiviilasja hind on kuni 3500 eurot, tuleb tasuda riigilõivu täismääras 300 eurot ning avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 250 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda seaduses sätestatud määras riigilõiv ning esitada kohtule riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Tasumisele kuuluv riigilõiv on 300.- €, sest avaldust ei ole esitatud AET-i kaudu. 4. Kohtule esitatud nõue ei ole selge sellest aspektist, et missugust nõuet on avalduse esitaja mõelnud paludes tühistada üldkoosoleku otsus.
ÜS § 38 lg 2 alusel otsuse tühisusest (otsuse vastuvõtmisel rikutud selleks ettenähtud korda ja heade kommete vastuolu). Avalduse esitaja ei ole avalduses esile toonud milles seisneb otsuse vastuolu heade kommetega.
Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Seega kui avaldaja sooviks on see, siis tuleb ka vastav nõue esitada. Samas on avalduse esitaja viidanud KÜS § 13 lg 3, mille kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ja palub tühistada üldkoosoleku otsus ning viidatakse otsuse vastuolule seadusega. KÜS § 13 lg 3 tuleb mõista selliselt, et korteriühistu 2
¹ lg 1 alusel esitatud avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja, 10 päeva, avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kuivõrd korteriühistu otsuse vaidlustamine toimub hagimenetluses, siis ei ole võimalik kohtusse esitada esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust. Esialgse õiguskaitset saab kohaldada üksnes hagita menetluses (
). Nimetatud taotluse osas võtab kohus seisukoha peale avalduse esitaja poolt avalduses puuduste kõrvaldamist. I.M. kinnitas kohtule 12.06.2013.a määruse kättesaamist 26.06.2013.a, kuid ei ole kohtu poolt antud tähtajaks avalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Eeltoodu alusel kohus keeldub I.M. avaldust Nikolai 18 Korteriühistu vastu üldkoosoleku 28.03.2013.a otsuse tühistamise nõudes menetlusse võtmisest.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.