lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väide, et kostja kindlustatud sõiduki CY804XP juht jäi seisma enne hageja sõidukile otsasõitu ja ahelkokkupõrke põhjustas sõiduki Mercedes CJ098XJ juht, on paljasõnaline ja tõendamata ning vastuolus Itaalia liikluspolitsei poolt kindlaks tehtud asjaoludega. Kohus nõustub hagejaga, et Itaalia liikluspolitsei poolt on kindlaks tehtud, et õnnetuse põhjustaja oli kostja kindlustusvõtja, kes ei hoidnud hageja sõidukiga ohutut pikivahet, ta ei märganud piisavalt kiiresti enda ees toimuvat ning sõitis suure hooga tagant sisse hagejale kuuluvale sõidukile. Hageja on tõendanud Itaalia liikluspolitsei poolt koostatud raportiga ja M. Asseri seletusega, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja kindlustatud sõiduki juht, kes ei hoidnud eessõitva hageja sõidukiga piisavat pikivahet. Kostja sõidukijuht on tekitanud hagejale kahju, sõites hagejale kuuluvale sõidukile ja haagisele tagant otsa. Seega vastutab kostja kindlustusvõtja sõidukijuht vastavalt Itaalia tsiviilkoodeksi artiklile 2054 hagejale tekitatud kahju eest. Seega põhjustas hagejale tekkinud kahju kostja kindlustusvõtja tegu: kostja kindlustusvõtja ei hoidnud ohutut pikivahet ning sõitis maanteel hageja sõidukile tagant otsa, kokkupõrke tulemusena said hageja sõiduk ja haagis kahjustada, vaja oli ka teha kulutusi sõiduki äraveole. Kostja kindlustusvõtja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos: juhul, kui kostja kindlustusvõtja oleks hoidnud ohutut pikivahet ning poleks hageja sõidukile otsa sõitnud, poleks hageja sõiduk saanud kahjustada. Suurema ohu allika valdajal on kõrgendatud vastutus, st suurema ohu allika valdaja vastutab sõltumata süüst liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku ohu (riski) realiseerimise tagajärjel. Kuna kostja kindlustusvõtja vastutab hagejale põhjustatud kahju eest, on kostjal vastavalt liikluskindlustuse lepingule (suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus) kindlustusandjana kohustus hageja kahju hüvitada. Kohus nõustub hagejaga, et see, et kostjal võib olla seoses sama õnnetusega nõudeid kolmandate isikute suhtes, ei välista hageja nõuet kostja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust nõutava kahju suuruse osas. Asja materjalidest nähtuvalt kokkupõrke tulemusel muutusid hageja sõiduk ja haagis kasutuskõlbmatuks, kus neid ei olnud majanduslikult mõistlik remontida. Sõiduki väärtuseks on 35 000 eurot, haagise väärtuseks 12 000 eurot. Lisaks tekkisid hagejal täiendavad kulud seoses sõiduki ja haagise avariikohast äraveoga kokku 9 700 eurot ning saamata jäänud tulu 3000 eurot. Kostja on seadnud kahtluse alla, kas kostja poolt kuulub hüvitamisele hageja poolt saamatajäänud tulu. Itaalia TsK § 2054 ei välista varalise kahju hüvitamisel ka saamatajäänud tulu hüvitamist. Hageja on nõus pärast kahju hüvitamist haagise kostjale loovutama (tl 130). Seega kuulub kahju suuruses 59 700 eurot, mis koosneb nii asjakahjust (kasutuskõlbmatuks muutunud sõiduk ja haagis), transpordikuludest kui ka saamata jäänud tulust, kostja poolt hagejale hüvitamisele. Menetluskulud
lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 6 Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 950 eurot ning õigusabikulud 3 927,50 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja.
lgtest 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 950 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotluse kohaselt on esindajate kokkuleppeline tunnitasu 150 eurot + käibemaks. Riigikohus oma reas lahendites (tsiviilasjades nr 3-2-1-145-13, 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13
lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehti, tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kogusummas 950+2520 = 3470 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.