← Eesti

2-13-24660/59

Obsah (6)§ 429§ 173§ 174§ 168§ 165§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-13-24660 Määruse tegemise aeg ja koht 01.märts 2016, Pärnu Tsiviilasi S. T.i, V. L.i, H. L.i, A. L.i ja V. L.i

) § 376 lg 4 punktis 3 sätestatud esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmisega. Eeltoodu alusel kohus 20.01.2016 määrusega eraldas kasutuskorra kindlaksmääramise avalduse eraldi menetlusse. Samas määruses kohus selgitas pooltele, et hagist loobumise tõttu tuleb menetlus tsiviilasjas 2-13-24660 lõpetada, ning määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade ja kuludokumentide esitamiseks. Pooled kohtule midagi täiendavalt ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

§ 174

lg 1 kohaselt tuleb kindlaks määrata ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 35 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 3 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praeguses asjas kostja ei ole hagejate nõuet rahuldanud. Seega jäävad menetluskulud selles asjas täies ulatuses hagejate kanda.

§ 165lg 1 alusel vastutavad hagejad menetluskulude eest võrdsetes osades.

Kuna kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole kostjal ka tekkinud, siis jäävad hagejate kanda üksnes nende endi kantud menetluskulud. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejatelt väljamõistmiseks. Kohus selgitab, et hagejatel on õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist

§ 150lg 2 p 2 alusel, kuna hagejad on hagist loobunud.

Riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse isikule, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohtutoimiku andmetel on selles 2 2-13-24660 asjas hagejate eest riigilõivu tasunud OÜ Advokaadibüroo Nõmmik 21.05.2013. Seega on praeguseks riigilõivu tasumise aasta lõppemisest möödunud kaks aastat ning seega riigilõivu tagastamise nõue lõpeb menetluse lõpetamise määruse jõustumisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.