Kostja vastusest tulenevalt esitas hageja 07.08.2013 kohtule oma seisukoha, milles kinnitab, et kostja on võlgnevuse ära tasunud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja ei ole täitnud esmase võlausaldajaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust teatada oma kontaktandmete muutumisest. Kostjale on saadetud teateid hagejale teadaolevatel aadressidel. Hageja palub kostjal tasuda menetluskuludena riigilõivu 30 eurot ja esindustasu 100 eurot so kokku 160 eurot. 02.09.2013 esitas hageja täiendavalt hagist loobumise avalduse, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Menetluskulud palub hageja jaotada vastavalt
§-le 168 lg 5. Kohtu poolt antud tähtajaks so 16.09.2013 ega käesoleva ajani ei ole kostja hageja 07.08.2013 avaldusele ega 02.09.2013 hagist loobumise avaldusele vastanud. Kohus leiab, et hageja hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. Seoses hageja hagist loobumisega kuulub menetlus asjas
lg 1 p 3 alusel lõpetamisele.
§-s 168 lg 5 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannnab kostja hageja menetluskulud.
§-s 168 lg 6 on sätestatud, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud
Kostja poolt ette toodud asjaolu ( et ta ei ole hageja nõuetest varem olnud teada, kuna töötab Soomes) ei anna alust
§-s 168 lg 6 sätestatu kohaldamiseks. Hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lisaks olevate Üldtingimuste p 5.2.5 kohaselt oli kostja kohustatud lepingu teist poolt oma kontaktandmete muutumisest teavitama. Seda kohustust täitmata jättes on kostja ise loonud olukorra, kus ta ei saanud hageja või tema õiguseellase saadetud teateid kätte. Ka ei olnud kostjale tema praeguses registrijärgses elukohas mõistliku aja jooksul võimalik kätte toimetada makseettepanekut. Seega on kostja ise oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on juba koos hagiavaldusega esitanud oma menetkluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetlusludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku 60 eurot ning lepingulise esindaja tasu 159,78 eurot. Hageja oma 07.08.2013 avalduses on kinnitanud, et nõuab kostjalt jätkuvalt riigilõivu 60 euro ja lepingulise esindaja tasu hüvitamist 100 euro ulatuses. 02.09.2013 avalduses on hageja ühtlasi taotlenud tasutud riigilõivust poole so 30 euro tagastamist riigilt. 2
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Julianus Inkasso OÜ on 20.11.2012 maksekorraldusega nr 37 tasunud riigilõivu katteks käesolevas asjas 45 eurot Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbrile 2900072369 ja 28.05.2013 maksekorraldusega nr 35 riigilõivu katteks 15 eurot Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbrile 2900072699. Vastavalt
§-le 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja on hagist loobunud, on hageja esindaja taotlus tasutud riigilõivust poole tagastamiseks põhjendatud ja kuulub
Ülejäänud riigilõivu so 30 eurot mõistab kohus hageja kasuks välja kostjalt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 159,78 euro ulatuses. Julianuse O. (tl 16) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Julianuse Õigusbüroo OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest K. K. kohtumenetluses 159,78 eurot.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja.
lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 320eurot. Käesoleva tsiviilasja hind
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 172,55 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Samas on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas 100 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 100 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 30 + 100 so 130 eurot. Hageja taotlusel ning
lg 2 alusel tuleb käesolevas määruses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.