← Eesti

2-12-44405/22

Obsah (6)§ 113§ 20§ 76§ 101§ 94§ 1131

Tsiviilasi nr 2-12-44405 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2013. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-44405 T

§ 113lg-s 1 ettenähtud määras, mis on hagi esitamise seisuga 8,75 % aastas.

10.09.2013.a esitas hageja seisukoha (tl 44-45) kostja vastuväidetele. Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde ja leidis, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kostja vastuväited 2

(5)Mustvee Catering OÜ vaidles kirjalikus vastuses (tl 36-37) hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja teatel palusid ja said nad hagejalt hinnapakkumise välikäimla rendiks ja hoolduseks. Samal ajal leidis kostja teise firma, mille teenus oli soodsam ja kostja tellis neilt välikäimla oma objektile Rannapungerjal. Hageja pakkumise tingimuseks oli ettemaksu tasumine. Kostja ettemaksu ei tasunud ja eeldas, et kui ettemaksu ei tasuta, siis kaupa kohale ei tooda. Kostja leiab, et ettemaksu tasumine oli lepingu järgi tellimuse kinnitamine ja kuna kostja ettemaksu ei tasunud, ei kinnitanud ka hageja tellimust. Enne 08.06.
  1. a hageja esindaja helistas kostjale ja küsis, miks ettemaks ei ole tehtud. Kostja kinnitas, et ei telli hagejalt kaupa, seetõttu ei ole ka ettemaks tasutud. Kuna kostja ütles juba telefoni teel, et nad hageja käimlat ei võta, ei pidanud kostja vajalikuks kirjutada seda eraldi e-posti teel. 19.06.
  2. a e-mail hagejale, kus kostja lubab arve tasuda, läks valesti. Kostja arvas, et e-mail tuli teiselt firmalt, kellelt käimla tegelikult telliti. Samas oli e-mail õige selles osas, et kostja esindaja teatas, et on välismaal ja kui tuleb tagasi, aetakse asjad korda. Kui kostja esindaja oli Eestis tagasi, siis 09.07.
  3. a palus kostja hagejal käimla ära viia. Kostja leidis, et hagejal ei olnud õigust tuua tema objektile käimla ja esitada selle eest arveid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud käima rendileping või mitte. Kostja võttis küll omaks, et tellis käimla, kuid hiljem taganes sellest, mistõttu ei ole hagejal alust nõuda käimla transpordi ja rendi eest tasu. Võlaõigusseaduse (

) § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 20

lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte hageja ja kostja esindaja kirjavahetusest (tl 17, pöördel). Tõenditest nähtub, et poole pidasid lepingueelseid läbirääkimisi: kostja esindaja on 10.04.

  1. a pöördunud hageja poole sooviga tellida objektile Rannapungerjal 2 mobiilkäimlat kätepesuseadmega koos puhastusega; 11.04.
  2. a on hageja saatnud kostjale hinnapakkumise; 14.05.
  3. a teatas kostja esindaja hagejale, et soovib rentida ühe tavalise WC ajaperioodiks 01.06 kuni 31.08.
  4. a ja küsis täpsustust hinna osas; hageja esindaja on 15.05.
  5. a kirjas teatanud rendi, hoolduse ja transpordi hinnad. Esitatud tõenditest nähtub, et 22.05.
  6. a on kostja teinud hagejale pakkumuse (t lk 17): teatanud, et tellib ühe tavalise wc käimla ajal 08.06 – 31.
  7. Kostja palus käimla tuua tema objektile 08.06 ja palus anda konto kuhu teha ettemaks. 22.05.2012.a on hageja andnud pakkumisele nõustumusele: hageja kinnitas tellimust ja palus anda kostja telefoninumber, et autojuht saaks vajadusel kostja esindajaga ühendust võtta. Kohus leiab eeltoodud tõendite alusel, et pooled on

§ 20lg 1 mõistes sõlminud lepingu käimla rendiks.

Pooled on kokku leppinud lepingu olulistes asjaoludes; lepingu esemes (käimla rent), tähtajas, täitmise kohas ning hinnas. Seega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ning kostja käsitlus, et leping sõlmiti vaid siis, kui tasuti ettemaks, ei ole seaduse ja poolte tahtega kooskõlas. Hageja on küll teatanud 15.05.2012.a meilis, et soovib ettemaksu, kuid ei ole lepingu kehtivust ega sõlmimist seadnud ettemaksust sõltuvusse. Veelgi enam- hageja on tellimuse kinnitanud 22.05.2012.a meilis ja seega sõlminud lepingu. 3

(5)04.06.
  1. a saatis kostja hagejale kirja (tl 20), millega lükkas tellimuse edasi ja palus hagejal tuua käimla tema objektile mitte 08.06 vaid 15.06.
  2. a. Seega soovis kostja muuta lepingu täitmise tingimusi, millega hageja on nõustunud, millele viitab hageja käitumine: ta viis alles 15.06.2012.a oma hooldusautoga tellitud käimla kostja poolt osutatud objektile Rannapungerjal. Samuti on arve käimla rendi eest esitatud alles alates 16.06.2013 (t lk 24). Pooled ei vaidle, et kostja esindaja võttis 15.06.2012 käima Rannapungerjal vastu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud enda väidet lepingust taganemise või selle üles ütlemise kohta. Kostja väitel helistas hageja temale enne 08.06.
  3. a, küsides, et miks kostja ei ole tasunud kokkulepitud ettemaksu ja siis kostja teatas hagejale, et ei võta käimlat. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Käesolevalt ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Kogu suhtlus lepingu läbirääkimiste ja ka hiljem arvete tasumise osas käis meili teel, mistõttu ei ole kostja väidetav käitumine lepingu ülesütlemisest teatamisega kooskõlas poole varasema käitumisega. Kostja on 11.07.2012 märkinud meili hagejale, et teatas pärast käimla saabumist objektile ka meili teel, et käimla toodi valesti ja palus selle ära viia, kuid ei esitanud nimetatud meili kohtule. Seega on kostja väited paljasõnalised. Lisaks on kostja 03.07.
  4. a (tl 25) teatanud vastuseks hageja meilile et kõik arved tasutakse 06.07, kostja teatel on nad välismaal ja tulevad tagasi 06.
  5. Seega on kostja aktsepteerinud hageja arvet ja ka lepingu olemasolu. Kostja väited selle kohta, et ta saatis hagejale kirja valesti, kuna arvas et e-mail tuli teiselt firmalt, ei ole tõendatud ja põhjendatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on alles 09.07.
  6. a saatnud hagejale kirja (tl 26), milles on palunud hagejal wc nende objektilt ära. Kohtu hinnangul saab lugeda, et kostja on 09.07.
  7. a lepingu üles öelnud. Hageja on seda aktsepteerinud ning lugenud lepingu alates sellest ajast lõppenuks. Eeltoodust saab järeldada, et poolte vahel kehtis leping kuni 09.07.
  8. a. Kuni selle ajani oli hagejal õigus nõuda kostjalt käimla eest tasu ja kostjal kohustus seda maksta. Hageja on täitnud kostjaga kokkulepitud kohustuse. Puudub vaidlus selle üle, et hageja transportis 15.06.
  9. a kostja objektile Rannapungerjal välikäimla, mis oli kostja valduses kuni 09.07.
  10. a. Kostja on jätnud hagejale kokkulepitud tasu maksmata ja seega lepingus ettenähtud maksekohustust rikkunud. Hageja on esitanud kostjale käimla transpordi ja paigalduse eest Rannapungerjale 22.05.
  11. a arve nr 121615 (tl 19) summas 264 eurot. Lisaks on hageja esitanud kostjale käimla rendi eest perioodil 16 –30.06 2012.a arve nr 122341 (tl 24) summas 36 eurot ja käimla rendi eest perioodil 01.–07.07 2012.a arve nr 122697 (tl 27) summas 16,80 eurot. Kostja nimetatud arveid tasunud ei ole. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 4

(5)Hageja on tasumata summadelt arvestanud seadusjärgset viivist seisuga 31.05.2013.a järgmiselt: arve 121615 summas 264 eurot alates 23.05.2012.a viivis 23 562 eurot; arvelt 122341 summas 26 eurot alates 06.07.2012.a viivis 2.84 eurot, arvelt 122697 summas 16.80 eurot alates 17.07.2012.a viivis 1.28 eurot, kokku viivis 27.68 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 316,80 eurot ja 31.05.2013.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,68 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib hagi menetlemisel lihtsustatud korras menetlust lõpetavas kohtulahendis lisaks menetluskulude jaotusele ette näha ka menetluskulude suuruse. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja teatel on tema menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv summas 75 eurot, võla sissenõudekulu vastavalt

§-ile 1131 lg-le 1 summas 40 eurot ja transpordikulu 08.10.

  1. a kohtuistungile sõitmiseks summas 19,69 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuludeks, mis kuuluvad kostja poolt hüvitamisele on nõudelt tasutud riigilõiv ja sõidukulu. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu kokku 75 eurot, sellest 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 30 eurot hagi esitamisel. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ja TsMS § 144 p 7 alusel saab lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu hagimenetluse kuluks. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised menetluskulud muu hulgas menetlusosalise sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja osales 08.10.
  2. a kohtuistungil Jõgeva kohtumajas. Hageja on esitanud sõidukulu tõendamiseks Alexela Oil AS-i 08.10.
  3. a arve summas 19,69 15 liitri diiselkütuse ostmise kohta. Arvestades, et hageja asukoht on Tartu linnas, mis asub kohtuistungi toimumise kohast ca 52 km kaugusel, on sõidukulud taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab aga, et hageja ei ole põhjendanud menetluskuluna nn sissenõudekulusid summas 40 eurot. Hageja on viidanud

§ 1131

lg-le 1, mis näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus märgib, et

§ 1131lg-s 1 sätestatud sissenõudmiskulusid ei saa käsitleda menetluskuludena Ts

MS § 138 lg 1 mõistes. Tegemist on õiguskaitsevahendiga, mida võlausaldajal on rikkumise korral õigus võlgnikult nõuda ning mida tuleb eraldi põhjendada ja tõendada. Hageja ei ole hagis põhjendanud ega tõendanud sissenõudekulusid ning taotletud summa ei kuulu kostja poolt hüvitamisele menetluskuluna. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 94,69 eurot, millest moodustab 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 19,69 eurot sõidukulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.