) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevalt ei olnud käenduslepingus sellist erisust kokku lepitud.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
Kostja käendus on poolte vahel sõlmitud käenduslepingu alusel piiratud 175 000 krooniga, mis vastab 11 184,54 eurole. Hageja nõuab kostjalt kohustuste täitmist käenduslepinguga piiratud summa ulatuses. Tegelik võlasumma oli nõutud summast suurem.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et laenu tagatiseks olnud kinnistu müüdi pankrotimenetluses allapoole selle turuhinda ja rikuti enampakkumise tingimusi, ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Hageja nõude tagatisena seatud hüpoteek realiseeriti ja pandiese müüdi põhivõlgniku pankrotimenetluses enampakkumisel. Pankrotiseaduse § 136 lg 1 ja lg 2 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja vara alghinna määrab haldur, kooskõlastades selle pankrotitoimkonnaga. Kui rikuti enampakkumise olulisi tingimisi, siis oli kostjal, kui isikul, kelle õigusi enampakkumise tagajärjed puudutasid, täitemenetluse seadustiku § 223 lg 1 alusel õigus esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Selline hagi tulnuks esitada 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest alates. Kostja ettenähtud tähtajal nimetatud hagi esitanud ei ole ning käesolevaks ajaks on enampakkumise nõuete rikkumise vaidlustamise tähtaeg möödunud. Kohus ei saa arvestada kostja vastuväited enampakkumise nõuete 3 rikkumise kohta käesolevas menetluses, sest nende esitamiseks oli ette nähtud eraldi menetlus, mida kostja ei ole läbinud. Kohus rõhutab, et kuna käendusest tuleneb põhivõlgniku ja käendaja solidaarvastutus, on hagejal õigus ise otsustada, kas ta soovib esitada oma nõude põhivõlgniku või käendaja vastu või ka mõlema vastu koos. Kohus selgitab, et käendajal võib tema poolt põhivõlgniku kohustuse täitmisel omakorda tekkida nõudeõigus põhivõlgniku vastu, kui see oli nende vahel nii kokku lepitud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja ja Osaühingu Well Partner vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude kostjaga sõlmitud käenduslepinguga tagatud ulatuses, s.o summas 11 184,54 eurot, seal hulgas laenu põhiosa 8540,34 eurot, intress 222,91 eurot, leppetrahv 639,12 eurot ja viivis 1782,17 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 958,67 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.