← Eesti

2-12-17551/19

Obsah (8)§ 430§ 432§ 428§ 168§ 129§ 139§ 150§ 190

2-12-17551 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2012. a xxxxx Tsiviilasja number 2-12-17551 Tsiviilasi J. H. J. P. elstise suurendamiseks Ts

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole 2

(3)2-12-17551 täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kuna poolte kokkulepe on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning seoses sellega menetlus käesolevas asjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Kompromissis märgitud taotlus - määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks ühele päevale - kuulub rahuldamisele

§-de 64 lg 2 ja 661 lg 4 alusel. Vastavalt

§ 168lg-le 3 jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva tsiviilasja hind

§ 129lg 2 kohaselt on 1282,23 (302,25-159,78=142,47; 9 x 142,47= 1282,23) eurot. Riigilõivuseaduse (Rlv

S) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagi esitamisel ei ole hageja riigilõivu tasunud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-125-11 punktis 16 märkinud, et elatise suuruse muutmise hagilt tuleb

§ 139lg 2 p 1 alusel tasuda riigilõiv.

Seega oleks hageja pidanud hagi esitamisel 02.05.2012. a tasuma hagihinna - 1282,23 euro – järgi riigilõivu 319,55 eurot sel ajal kehtinud RlvS § 57 lg 1 ja selle lisa 1 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega on kohtul vaja võtta seisukoht poole riigilõivu - 159,78 (319,55:2=159,78) euro – kandmise osas. Arvestades asjaolu, et hagejaks on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek ja vara ning pooled sõlmisid asjas kompromissi, siis leiab kohus, et mõistlik ja otstarbekas on jätta riigilõiv 159,78 euro ulatuses riigi kanda

§ 190lg-s 7 sätestatud analoogia kohaldamisega. Lembit Käis kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.